Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lämu1 lämu VNg Muh Käi L Ris Juu Lai KJn M Nõo Ote San VLä(ĺ- Krl), lämo Emm Rõu Vas
1. löga,
lödi;
katki(ne) leatsad kõik lämud;
peet ei lähe `pehmeks, naeris läheb lämuks Muh;
ta oo `koorma `alla jäänd, ta oo üsna lämu Kse;
va `audja kana, metu muna lämuse `sõtkun Aud;
`irmsast ära kulunud riie nigu lämu;
sukka võis ka lämust `öölda, kui ta nii puru oli Lai;
lämule sodiks, pudruks ku̬u̬k läits lämule Pst;
Sü̬ü̬k om lämule keenu Nõo;
`kartuli om lämule lännu Ote;
sü̬ü̬ḱ om lämulõ `kat́ski kõik keedet San;
suṕp om lämulõ keenü Krl;
ta lät́s nigu lämo puruss, är um lämulõ ki̬i̬t Vas || (mälutud toidust) loomal lämu suus Juu;
suus lämutab lämu KJn Vrd lämbüle,
lämm2 2. (mere)muda soue lämo, mes inimesed `tervegs teeb, arstita, `tooda mere εεrest lämo Emm;
meri aab tormiga lämu `väĺla;
mere lämu tuuatse põllu `peale Kse;
linaleo vi̬i̬ sisel om ĺämu Krl;
`li̬i̬te kotuse, kos nigu lämu jääss pääle Har Vrd lamu1