Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
läpastama läpastama Pha Muh Lä Tor KPõ I(läpässämä Kod) Ksi Plt; läpästämä KJn Nõo Kam Se, -eme M, -õmmõ Krl; läppasta(m)ma, läppästäm(m)ä R(läbä- Kuu)
1. a. kopitama,
hallitama vili läks läppastama ehk `suajaks Hlj;
`neie läppastanud `puudega ei saa küttä VNg;
leib on `kasvaned rukkistest `tehtod, on läppäständ mekki Lüg;
Jahud `läksid `aidas `niiskest, näe läppastand `teised IisR;
vili läheb läpastama, kui ta ummusses oo Muh;
läpastama, mis `aisema, aĺlitama läheb Noa;
ärjabäd läind läpastama Mär;
viĺla seeme läpastab ää Kse;
vihm läpastas eenad Tor;
`vastu maad oleks vili läind läpastama ja mädanema Amb;
ein märg seisab, seisab, `ongi läpastand VMr;
toit läind läpastama, tuleb nagu apu ais ninasse Kad;
tüńni põhi on lähnud läpastama Trm;
ein ärä läpässänud - - ei sü̬ü̬ lehmäd üväss Kod;
lina`kuprad on läpastama läenuvad Ksi;
`kartulil läpästet maik man Trv Vrd läpastlema,
läpetama b. sumbuma (õhust),
umbne olema tuas one läppastand `ohku VNg;
õhk oo `keldris nii kohe läpastan, et tahab `inge `kinni matta Muh;
õhk on läpäständ KJn;
tuba lääb läpastajas, ku `akna-usse kaua `kinni seisave Pst;
sehen om läpästet ja kuum, madale `korsne ja `u̬u̬ne Hls 2. lämmatama,
hinge matma Like rehi sai üles atetus ja tuli sai kõrraga ahju, nüid om rehetare kuuma enge läpästäväd õhku täis Nõo;
õng jääb `kinni, nüid läpästäss Ote Vrd läpähtämä