Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
läpatama1 läpatama Jäm Khk Kaa Vll Pöi, läpadama Emm
1. lööma; peksma saand ma korra läpatand [sulle] `vastu `vahtimist, katsu siis veel kukuta (kiidelda) Khk; Poiss läpatas aga loomi; Aadu läpatas Seiu silmad tuliseks Kaa; läks teisega `riidu, läpatas `pihta; läpatas teise kohe tiivakile muha Vll; Poiss oli `õhta vana kääst läpatamist soand Pöi || piltl `Õhta ma läpatasi `kärpsed sihest `välja, juba riud on sihes `jälle Pöi
2. (intensiivsest tegevusest) a. laialt lund sadama talvel oo kövad tuisud, tä `tuiskab, suitsedab, läpadab, paljas mülledis `lahti Khk;
Teeb pailu ta niid seda lund maha läpatab Kaa;
Nõnda kukkus läpatama `jälle Pöi Vrd lämmastama2,
lämmatama2,
läpitämä b. tossama,
suitsu ajama `korstnad läpatavad Jäm;
Ahi läpatab suitsu puhas tuba, kosnas äi väa Kaa;
Kui siiver vehe lahti aa, läpadab suitsu sisse Emm c. rühmama töö lihab nobesti, ulk inimesi koos, läpatame niid Jäm