Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
läppima läppima Lä Aud Nis Kos Kad Trm Pil; läppümä Võn Rõu, -me Krk San
1. a. kopitama,
hallitama eenad on läppima läin - - neid tohigi loomale `anda Mär;
ein, kui ta märg oo, ikka läppib kua Kse;
Need nisud oo läppin Han;
kui märg riie kokku `seisma jääb, villane riie, lähäb läppima, aĺlitab ää Nis;
märjemad asjad läppivad, aga kuivemad lähävad kopitama Kad;
mõned kuhja põhjad või tüńni põhjad kua - - on ära läppind, põle enam iad Trm; [
toidul]
läppind maik juures Pil b. sumbuma (õhust) rehel om vahel läppe ais, ku üte oori tuld olet `panden, sõs ta om `seante läppünü, niiste luh́t Krk;
Siin tarõn um läppünüʔ õhk Rõu 2. lämbuma [ta] Oĺle vingu kätte äŕ läppünüʔ Võn; mõ̭ni ku mattuss maa ala, maa satass kui pääle, tu̬u̬ ka läppüss ärʔ; ku vasigõ sünnütüss jääss `kauguss, sõ̭ss vasik läppüss ärʔ Rõu