Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
läppuma läppuma VNg Pöi L(läppo- Mih) Ran Kam, -mä Kod
1. riknema,
läpastama Vana seisnd ää läppund vili, `loomadele `aitab veel Pöi;
omala tutid, need said tuppa `viidud ja said `puhtas nopitud ja sis sai ärä koa kuivatud, mud́u ta läb läppuma Mär;
`riided läppobad;
lina jo läppus ää, ta läks `seesi `aprasse, punasesse läks ja nagu mädand oli Mih;
`lähtvad palavase ja allitama, läppun ein `öetse Tõs;
Neid läppund `einu obene ei `vaatagi;
Rükkid lähvad `rõskuse käen läppumä;
siäme ei kasva, kui siäme ummussen, siis läppub ja `sumbub ärä Kod;
mul sia magu läppenu, nigu `raisku lännu, `väŕske asi ilma soolata Ran Vrd läppästumma 2. lämbuma kui `meie inimisel suu ja nena `kinni sulumma, läppub inimine VNg; mõni vana inime, kis ei saa riiet pealt ära lükata, läppub ära, saa änam ingata mette Mih; läppu ärä karmu kätte - - kui karm pähä om lännu Kam