Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lärts2 lärts g lärtsu Han Tõs Saa Kam, `lärtsu Jõh, lärsu JõeK; läŕts g lärtsi Khk Krj Vll, lärdsi Krk
1. hoop,
löök õppetaja lei kaks `lärtsu tämäle, `pienikene pajone kepp õli kääs Jõh;
algas puu, ühe lärtsuga lü̬ü̬d, läheb `lõhki Saa || (püssi)pauk ühe `saarma lasin maha - - panin lärsu `kuklasse, sain kätte teise JõeK Vrd larts 2. a. lörts,
märg lumi Täna ta ajab `söukest igavest `läŕtsi ülalt maha Krj;
lund ja `lärtsu sades Tõs;
ega sest lume lärtsust ääd ei ole, ta lätt ärä;
ku‿d́a `lärtsu ei tule, aap ti̬i̬ `kõrgess Kam || (märjast heinast) ein jähi `siiskid `paĺjaks lärtsiks, märjaks Vll b. vilets riie,
liru Marle on lärts, ei sest saa riiet teha;
Sui`riided oo lärtsud küll Han Vrd lärt4