Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lärtsuma `lärtsuma Muh Plt, (ta) `lärtsub VNg IisR PJg, lärtsub Kse Tõs Tor Hää Ris Iis, lärsub Mär Tõs Juu JMd Trm; `lärtsümä, (ta) `lärtsü(b) Kuu Vai, lärtsüp Puh; `lärtsmä, (ta) lärtsub KJn; `läŕtsme (-r-) Pst Hls Krk; `lärtsume San
1. lärtsatusi kuuldavale tooma vesi `lärtsub jala all VNg;
`lainega vesi `lärtsü `vasta `laiva Vai;
Läuhkas teisele vastu nägemist nõnna mis lärtsus Muh;
jalad sopased, üsna lärsuvad all Mär;
`enne tagusid `kapsaid et vesi `lärtsus Juu;
perse lärsub taga JMd;
pori lärsub rataste all Trm;
lõi mis `lärtsus Plt Vrd lörtsuma 2. lobisema; (vastu) rääkima, haukuma mida sa `lärtsud `ninda `palju `mulle `vasta VNg; mis sa kurat lärtsud seal Kse; koer ikke lärtsub [metssigade peale] Tõs; ära lärtsu, ma‿i kannata, ole vait Hää; kül temä lärtsub, ei kõnele ilusti KJn; mis sa nüid sedäsi lärtsut jälle Pst; Peat sa sis kikke `lärtsme, mis kuulu olet; Ärä `peĺgä, temä (peni) ainult `lärtsup, ega ta `küĺgi ei aa Krk