Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lõõsk lõõsk g lõõsa Sim Kod MMg hajusalt KLõ, `lõõsa Lüg Jõh, `lõõsu IisR, lõõse JMd hajusalt ViK, I, lõõske Koe; lõesk g lõesa Amb Kad Rak; `lieska Vai
1. reheahju kummialune; ahjusuu; parred ahjukummi ees või kohal `ahju `süütused `onvad `lõõsas `kuivamas Lüg; `lõeska ette olid `pandud pierud `kuivama Amb; pane sukad `lõõske JMd; pierulõmm on lõõske pial `kuivamas Koe; kui ajad paĺju puid `alla, lähäb nõgi lõõsen põlema Kod; õrred olid lõõsa kohas Plt
2. lõõm, tulelõõsk Rehe ahi oli kerisega ja `kõrge kumm ees `lõõsu `kaitseks IisR;
nüid on [
ahjud]
nõnna säädetud et lõõsk `väĺla ei tule Äks;
kui rehe `ahju `kööti, tule lõõsk tuli kerisse kividest läbi - - leek on igal pool, lõõsk on ainult rehe ahjul Plt || tulekahjumärk Lõõsk - - kää`kriipsude `püörändane, `ninda näppi`õtsa sugune Lüg Vrd lõsn1 3. kiire jooks koer lõõsaga `võssu Kod