[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõgima1 pl lõgimaʔ Urv(sg lõkim) Rõu, lõgimõʔ Plv Vas Räp Se lõuad Pia no uma˽lõgima üt́skõrd joba kińniʔ; Ma keeruda sullõ üte lobsu lõgimille, sõ̭ss kae, ka‿sa üt́skõrd jäät joba vakka; and `vasta lõgimit Urv; ku‿sa˽vi̬i̬l suud `laotat, sõss ma˽panõ sullõ lõgimõhe Rõu; Lõgimõʔ om valusass `võtnu Vas; hobõsõl lõgimõʔ Räp; anna sullõ lõgimehe, et `hamba suust `vällä lääväʔ Se || (lobamokast) ummaʔ tal naistõrahval kül hääʔ lõgimõʔ Plv; kas timä lõgimit sis olõ õi kia kuuldnuʔ Se Vrd lõgemed, lõgimits