Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
Leitud 1 artikkel
lõhastama lõhastama Muh Ris/lö-/ Plt KJn, -em(e) Hls; lohastama Kuu
1. lõhestama a. lõhki lööma, ajama, kiskuma päiv lohastab `paadi ärä; Lohastin `roika, piin tegemä püst`aida Kuu; `pilpad lõhastse liimeistrega paku küĺlest ja tehässe `pilpakatust KJn || piltl see lõhastab enese üsna ää söömaga ja joomaga Muh b. lõhesid, haavu tekitama [lehm] lohastab `tissid `lohki `aidu˛e vahel Kuu || piltl see lõhastas mu südat nõnna et (valmistas hingepiina) Muh
2. katki tegema, ära lõhkuma lapsed löhastan keik ära Ris; si̬i̬ om lõhasteje, lõhasteb ärä puha, mis tal om, ei oia suguki Hls