[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõhinal lõhinal IisR Pöi Muh Mar Mär Kse Han Var Khn/lõhõ-/ VMr Iis, -ll Jür VJg; löhinal Khk Kaa Krj mühinal, hoogsalt Iad `kuivad `oksad, nied põlevad mis lõhinal; `Selle manerga `sisse või `kallada `ühtigi, säelt `juokseb õlut lõhinal `väĺja IisR; Soe vihm pani viljad otse löhinal kasuma Kaa; Kadakas põleb lõhinal ää ja on `otsas `jälle Pöi; tõrb põles seäl lõhinal Mär; suur järsk tuli on, lõhinal `lõõgab Var; Kasõkuõr põlõb mis lõhõnal Khn; `Arva nääd, kui `kiegi üsna lõhinall juoseb Jür; nied on tõrvaksed, põlevad nigu lõhinal VMr Vrd lohinal2