[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

lõhkuma `lõhkuma Lüg(-maie) Jõh IisR Pöi Muh Lä(`lõhko-) hajusalt Pä, K I, `lõhkma Mar Vig Han Var Mih Tõs Khn Saa Kod KJn Vil M(-me) uus Nõo Rõn Har(-mõ), (ma) lõhu(n); `löhkuma, (ma) löhu(n) Sa Emm Ris; `lohkuma, (ma) lohun Jõe Kuu VNg Vai; löhuma Phl

1. a. lõhki, katki tegema Poiss läks ka isale abi puid `lohkuma Kuu; torm `lõhkus `metsä, ajas puud `juuridega `pitkäli Lüg; sinine kivi `löhkus ennast `kergemini ära, punased on sandemad `löhkuda Mus; Muidu on kena mees, aga kui `purju jääb, siis akkab `lõhkuma; Siga riu on aja `jälle ää `lõhkund Pöi; tolm `lõhkus suu ää, nii kipe et; tormid `lõhkuvad mõrrad ää Muh; Lülist puud äi saa kervega löhkuda Emm; nääd `lõhkvad kiba, lõhob `eese silmäd ää Mar; `lõhkus vana maja maha Mär; Lõhutse ja lõigatse, keedetse ja küpsetatse, aga `süia ei sünni = vorstitikk Han; labediga ei saa kätte sealt, raudkangiga peab `lahti `lõhkma Mih; `Lõhkma küll kangõd, aga tegemä põlõ `ühti Khn; tuul lõhub pesu, lööb `lõhki Aud; `Turbast maad piab äḱiga `lõhkuma Hää; ära lase lehmal `aida ära `lõhku Saa; nad löhuvad ühetese silmad ää Ris; `lõhkus sii oma `vankre ää, pidi `laskma parandada; ei te muud tee, kui `paĺlast lõhute püksid ja sokid puruks Juu; sie nii algas puu, ea `lõhkuda HJn; ää lõhu akent ära Amb; poisid läksid kirikud `lõhkuma (ehale) Koe; mina oma adra talle `sinna kivide `sisse küll `lõhkuda ei anna VMr; `kange tuule iis, puid lõhub, murrab maha Sim; kiva lõhuti tulega Trm; `vargad tulid `aita `lõhkma Kod; alg lõhutasse neĺlast lõmmust Äks; `aknad lõhuti i̬i̬st ärä, poesiksed käesid si̬i̬s ja `lõhksid selle oreli ärä Vil; oles temä (tuulispask) `rõuku laiali puistan või `lõhkunu, aga temä es ti̬i̬ kahju Pst; ta om maruvihane, puruss lõhk kikk asja Krk; tetti kuhjale aed ümmer, et mud́u looma lõhuve kuhja ärä Hel || piltl hävitama, kahjustama sie lõhub mu südänt, [et] sain `niisukese `naise Lüg b. puruks kiskuma `kuera `lohkus minu verisest VNg; uńt `lõhkus `lamba ää Muh; üks puĺl võt́tis mehe `sarbe vahele ja `lõhkus ää Mär; libäuńt oo teene, mis `loomi taka lõhub ja murrab Vig; see ärg `olle siis `lõhkun veel mõne inimese ää Aud; kukel on suured kannussed, kui läheb `kiskuma, siis kannustega lõhub Lai; kuĺl `lõhkus öhe [kana] ärä Vil

2. midagi intensiivselt tegema a. lööma, peksma üks `riiumies `lõhkus `tõise verisest Lüg; ma sai `lõhku Muh; tä oli nii lõhutud, palagatega `pöördi Vig; obesed - - ammasteg `kiśsid ja isi `iuklesid siss, `lõhksid `jalgega ja `kaklesid Saa; küll juodikud `lõhkusid JMd; mis `kootidega lõhuti, need õlid alusrukkid Trm; oli üks suur puunui - - ja sellega siis `lõhkusid nõnnakavva, ku vesi `väĺla tuli kapsastest Äks; kui lehm `lüpsta ei last, sabaga kõvast `lõhkus, siis naised sidusivad saba `kińni Lai; ma pia vitsa väĺlast `tu̬u̬ma ja sut `lõhkma Hls; anise lõhuv `siibege vett; tat olli nõnda lõhut aida `võt́mege, seĺg olli sinine Krk b. perutama Mõni obone `kardab, et `kandu käib midägi, siis tahab akkada `lõhkuma Lüg; Obu oli `kohkund ja `lõhkuma läind Pöi; [ta] oli riisurähä peäl ja obone akas `lõhkma, pidi `surma `saama Vig; obused `pistsid `lõhkuma, `lõhkvad mis kole Tõs; vahest akkavad obused sõnniku vedamese aal `lõhkuma, kui redeled lähvad `kandu Juu; kui obune `lõhkuma läks, `juhtus õnnetus ka, kas `muŕdis kaelaluu või `viskas `kraavi Lai; vanast es ole `leisit pääl, es ole `raudu suhun, siis na `lõhksive iki `rohkep Krk; täl ei olegi serätsit obesit, kes `lõhkma lähvä, vana krońukese om Nõo c. valutama ristluid lõhub ja `aigetab Lüg; `Ammas `lõhkus `ninda‿t `terve pia õli valu täis Jõh; Kõrva `kuume sihes lõhub, justkut peksaks vasariga Pöi; pea lõhob ots Mar; va `lindav `juosmes, üsnä löhub täna mu sies Ris; lõhk nõnda ku ull, et ei lase magade kah Krk || pekslema südä lõhub siden Kod d. (muud juhud) üks lõhub (mängib) lugusid, `tõised `tantsivad Lüg; koerad `lõhkusid `auku (haukuda) Muh; ühöst kohast `teise lõhob ja elberdab peal Mar; Jässakad poisid oo, `kanged tööd `lõhkma Han; küll lõhub tene `eina `niita, nii et nahk märg Aud; `lõhkusid naerda na et Tor; iga pää löhud (käid) seda vahet Ris; vahest `kange tuulega `veśkid `lõhkusid nõnna et Juu; si̬i̬ lõhub jutto küll ajada; küll ta lõhk saanass `väĺjä Kod; kärsitul põle millaski `aega, et teeks korralikult, pirin-parin lõhub Plt; lõhu mud́u `aevit, turdsu nõnda, et silmä vesitse pähän Hls; latse `lõhksiv jahu`putru kõtu täüs; temä lõhk `rõõva päält ärä (ajas teki maha) Krk; mugu lõhub tü̬ü̬tegemist, `taade`kaemist ei ole suguki; Lõhuva minekit, nigu jala vi̬i̬l vähät võtava Nõo

Vrd lõhkama

3. tükeldama neid `maasi katkutse ja lõhutse Tõs; lõhuti mua ärä, egäle õma jagu Kod

Vrd lahkma, luhkuma