Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Leitud 1 artikkel
lõhverdama lõhver|dama hajusalt L(-hb- Mar), Hag Juu Koe VJg I Plt KJn Vil Trv Pst TLä Rõn, -deme San, -teme Hls Krk; `lõhverdama Hlj Jõh IisR, -mma Lüg; lõhvõrdam(m)a Khn Urv Har Rõu Vas Räp, -õmmõ Krl Har; löhverdama Khk; `löhverdämä Kuu
1. lobisema, latrama; taga rääkima Midäs sa `löhverdäd sama`viisi, ku muud ei ole `rääkidä, siis ole vaid Kuu;
`tõine on `kange `lõhverdamma ja `patramaie Lüg;
üks igavene löhverdaja, löhverdab `pεεle Khk;
mes sa paegal lõhberdad Mar;
poisid-tüdrikud lõhverdavad Kse;
kas kalad juba `tehtüd, et te lõhvõrdatõ Khn;
Eeded olid külavahel ette lõhverdand PJg;
lõhverdab, on sel aga lõvvad, `laimab tõiss ja mõessab kõnelda Kod;
kodus kedagi teha ei old, siis käis möda küla lõhverdamas Lai;
naised sial omavahel lõhverdasid, jahvatasid mitu `tuńdi Plt;
Sääl olli ta kait́s `tunni lõhverten, ninda et moka vatuten Krk;
temäl om `tutvust nii jäĺedäde, ta lõhverdab `terve ilma läbi Nõo;
taal taad juttu `väega paĺlu, timä jäi vi̬i̬l sinnaʔ koolimaja manu lõhvõrdamma Har;
Naaśõ˽lõhvõrdi ja˽tśaagadi hummugu kao veeren, tiiä˽kiä neil `hambin oĺl Rõu;
Käü küllä pite vana lõõts ja lõhvõrdass Vas || lõkerdama järest lõhverdab naerda Trm Vrd lõverdam(m)a 2. ringi jooksma, hulkuma Mis sa selle krõhvaga ringi lõhverdad Mar; Nüüd juba piäks ühekorra külä kaudu lõhvõrdamisest `aitama Khn; Miu lehm, si̬i̬ muud ku lõhverteb Hls; lehmätüḱk ütest `tõisi lõhverdab, võtass siist ja sääld `suuga, `üitsegi tälle ei passi Nõo