[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
lõkats1 lõkats Kos Tür VJg Trm Kod Ksi KJn Ran Nõo Krl Vas, lõkkats Jõh IisR, g -i; lõka|t́s Kõp Puh, g -t́si Hää Saa Kod Lai KJn Ote Rõu Se, -tsi Saa Nis Hls Hel San Kan Räp, -d́si Har Rõu, -dsi, -d́- spor V
1. krapp obusel lõkat́s kaelas Lai; ku lehmil lõkatsiʔ kaalan, sõ̭ss ei olõʔ `pelgämist, et `mõtsa ärʔ `kaossõ Kan; lõkat́s, plekist käänet nelä kańdiline kaśtikõnõ, sääl oĺl tila sisehn, tu̬u̬ kõlisi Rõu; hobõsõʔ `ü̬ü̬se öödsih, sõ̭ss ollivaʔ lõkadsiʔ kaalah Plv; lehem lõkat́sigaʔ Se Vrd lokats2
2. esemete, asjade osa a. lõks, sulgur Lõkkatsiga `pannasse ket́t `kaela`rihma `rõngast läbi Jõh; `kanga lükke ammasrattal on lõkats, et ratas tagasi ei joose Saa; Nu̬u̬r obene nakass alpusi ju̬u̬skma ümbre tiku, kui äkki pässi keti lõkats päedsete küllest valla Nõo; Lõkat́s om keti otsan Har b. veski osa, puupulk veskikolu kinga all lõkats raputab `veśki `kinga Nis; `veśki lõkat́s käib kivi aagu siden Kod; kivi silmän `olli kängä küllen lõkatsi pulk, tu̬u̬ raput `sarja, raput teri maha kivi `sisse, jahuss `ju̬u̬skma; teräkäńg om all koĺu otsan, toda lõkatsi pulk liigutab, lü̬ü̬b teri kivi`siĺmä Ran; lõkat́s oĺ `kat́ski lännüʔ, kivi jäi töhjäss, naksi `väega kõvastõ `ümbre minemä Har; lõkat́s oĺl tuulekivi man, peśs teŕri `alla Rõu Vrd lõksak(as) c. pilak raud lõkats - - tu̬u̬ `olli saena küllen, sääl pird `palli (põles) Ran d. löe osa vikati `löele `pantse lõkat́s `külgi kõverast pajost, löepulga asemale KJn e. kellapendel – Har
Vrd klõkats, likats
3. a. laterdis; lõkerdis, eputis `Oitke‿nd iast, et sie lõkkats `aisu ninasse ei saaks IisR; mis sa sii lõkerdad, va lõkat́s Hää; vana tühja jutu lõkats VJg; tüd́rikukese lõkat́s one, `kerge ja edev Kod; siande va lõkat́s, lõkerteb `pääle ilmast `ilma Hls; ega lõkat́sit ei massa `usku Ote; tu̬u̬ om igävene lõkat́s naistõrahvass Urv; Taal lõkat́sil suu jauh ku˽`tatra `veśki Rõu; Saʔ olõt vana lõkats, sullõ ei või midägi kõnõlda Vas; lõkatsit saa vahest nii viĺländ et panõ kas vai kõrvaʔ kinni Räp; timä om sääne lõkat́s, lõkataś Se
1. krapp obusel lõkat́s kaelas Lai; ku lehmil lõkatsiʔ kaalan, sõ̭ss ei olõʔ `pelgämist, et `mõtsa ärʔ `kaossõ Kan; lõkat́s, plekist käänet nelä kańdiline kaśtikõnõ, sääl oĺl tila sisehn, tu̬u̬ kõlisi Rõu; hobõsõʔ `ü̬ü̬se öödsih, sõ̭ss ollivaʔ lõkadsiʔ kaalah Plv; lehem lõkat́sigaʔ Se Vrd lokats2
2. esemete, asjade osa a. lõks, sulgur Lõkkatsiga `pannasse ket́t `kaela`rihma `rõngast läbi Jõh; `kanga lükke ammasrattal on lõkats, et ratas tagasi ei joose Saa; Nu̬u̬r obene nakass alpusi ju̬u̬skma ümbre tiku, kui äkki pässi keti lõkats päedsete küllest valla Nõo; Lõkat́s om keti otsan Har b. veski osa, puupulk veskikolu kinga all lõkats raputab `veśki `kinga Nis; `veśki lõkat́s käib kivi aagu siden Kod; kivi silmän `olli kängä küllen lõkatsi pulk, tu̬u̬ raput `sarja, raput teri maha kivi `sisse, jahuss `ju̬u̬skma; teräkäńg om all koĺu otsan, toda lõkatsi pulk liigutab, lü̬ü̬b teri kivi`siĺmä Ran; lõkat́s oĺ `kat́ski lännüʔ, kivi jäi töhjäss, naksi `väega kõvastõ `ümbre minemä Har; lõkat́s oĺl tuulekivi man, peśs teŕri `alla Rõu Vrd lõksak(as) c. pilak raud lõkats - - tu̬u̬ `olli saena küllen, sääl pird `palli (põles) Ran d. löe osa vikati `löele `pantse lõkat́s `külgi kõverast pajost, löepulga asemale KJn e. kellapendel – Har
Vrd klõkats, likats
3. a. laterdis; lõkerdis, eputis `Oitke‿nd iast, et sie lõkkats `aisu ninasse ei saaks IisR; mis sa sii lõkerdad, va lõkat́s Hää; vana tühja jutu lõkats VJg; tüd́rikukese lõkat́s one, `kerge ja edev Kod; siande va lõkat́s, lõkerteb `pääle ilmast `ilma Hls; ega lõkat́sit ei massa `usku Ote; tu̬u̬ om igävene lõkat́s naistõrahvass Urv; Taal lõkat́sil suu jauh ku˽`tatra `veśki Rõu; Saʔ olõt vana lõkats, sullõ ei või midägi kõnõlda Vas; lõkatsit saa vahest nii viĺländ et panõ kas vai kõrvaʔ kinni Räp; timä om sääne lõkat́s, lõkataś Se
lõkats2 lõkats g -i Vig Tor Saa Tür KJn Krk Plv; lõkat́s Hel Puh, g -i Hää Hls Krl vana kulunud asi selle lõkatsi asemel peab uue lingi panema Saa; vana nuga on lõkats, logiseb KJn; si̬i̬ penk om `siante lõkats Krk; väedse lõkat́s Hel; va `vankri lõkat́s Puh; massina lõkats Plv Vrd lokats1
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|