Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Leitud 1 artikkel
lõkats1 lõkats Kos Tür VJg Trm Kod Ksi KJn Ran Nõo Krl Vas, lõkkats Jõh IisR, g -i; lõka|t́s Kõp Puh, g -t́si Hää Saa Kod Lai Ote Rõu Se, -tsi Saa Nis Hls Hel San Kan Räp, -d́si, -dsi hajusalt V
1. krapp obusel lõkat́s kaelas Lai;
ku lehmil lõkatsiʔ kaalan, sõ̭ss ei olõʔ `pelgämist, et `mõtsa ärʔ `kaossõ Kan;
lõkat́s, plekist käänet neläkańdiline kaśtikõnõ, sääl oĺl tila sisehn, tu̬u̬ kõlisi Rõu;
hobõsõʔ `ü̬ü̬se öödsih, sõ̭ss ollivaʔ lõkadsiʔ kaalah Plv;
lehem lõkat́sigaʔ Se Vrd lokats2 2. esemete, asjade osa a. lõks, sulgur Lõkkatsiga `pannasse ket́t `kaela`rihma `rõngast läbi Jõh;
`kanga lükke ammasrattal on lõkats, et ratas tagasi ei joose Saa;
Nu̬u̬r obene nakass alpusi ju̬u̬skma ümbre tiku, kui äkki pässi keti lõkats päedsete küllest valla Nõo;
Lõkat́s om keti otsan Har b. veski osa, puupulk veskikolu kinga all lõkats raputab `veśki `kinga Nis;
`veśki lõkat́s käib kivi aagu siden Kod;
kivi silmän `oĺli kängä küllen lõkatsi pulk, tu̬u̬ raput `sarja, raput teri maha kivi `sisse, jahuss `ju̬u̬skma;
teräkäńg om all koĺu otsan, toda lõkatsi pulk liigutab, lü̬ü̬b teri kivi`siĺmä Ran;
lõkat́s oĺl `kat́ski lännüʔ, kivi jäi töhjäss, naksi `väega kõvastõ `ümbre minemä Har;
lõkat́s oĺl tuulekivi man, peśs teŕri `alla Rõu Vrd lõksak(as) c. pilak raudlõkats - - tu̬u̬ `oĺli saena küllen, sääl pird `palli (
põles)
Ran d. löe osa vikati `löele `pantse lõkat́s `külgi kõverast pajost, löepulga asemale KJn e. kellapendel –
Har 3. laterdis; lõkerdis, eputis `Oitke‿nd iast, et sie lõkkats `aisu ninasse ei saaks IisR; mis sa sii lõkerdad, va lõkat́s Hää; vana tühja jutu lõkats VJg; tüd́rikukese lõkat́s one, `kerge ja edev Kod; siande va lõkat́s, lõkerteb `pääle ilmast `ilma Hls; ega lõkat́sit ei massa `usku Ote; tu̬u̬ om igävene lõkat́s naistõrahvass Urv; Taal lõkat́sil suu jauh ku˽`tatra`veśki Rõu; Saʔ olõt vana lõkats, sullõ ei või midägi kõnõlda Vas; lõkatsit saa vahest nii viĺländ, et panõ kas vai kõrvaʔ kinni Räp; timä om sääne lõkat́s, lõkataśs Se