lõks2lõksMuhMärKod, g lõksuTõsJuuKoeKJnMPuhSan; lõḱs g lõksiPuhKamOte; p `lõksuMar/-o/ VigVänKuuKPlt, `leksuJõe 1.a.lõksatus pisike ääl, pisike lõks, lõks kuulda kohe Tõs; mia `kuuli ütte väikst `lõksuHls; uśs tei üte lõksu Sanb.luksatus lõksud käevad sedasi vahestJuu; mul käeva lõksu Puh; c.intlingi nina tegi lõksMuh; närib `pähklid lõks ja lõksMär; akanud kuduma lõks-lõksKod; ni̬i̬ lääve katik ku lõks ja lõksKrk; kui tu `lõḱsmine tulõ, siss tege iks lõḱs ja lõḱsKam Vrdklõks2, liks2, luks1 2.lõksu lööma 1. külmast paukuma Oĺli küĺm, et `lõksu lõi Vän; aa `teivad lüövad küĺma pärast `lõksuKoe; lü̬ü̬b küĺmä kähen `lõksuTrv; kui õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkäHel 2. aega surnuks lööma `naised `saavad `leksu `lüia küll Jõe; `enne oli neid `nuori inimesi, nied mutku lõivad `lõksu KuuK; mis te käede `lõksu `lü̬ü̬mä küllä `mü̬ü̬däPuh