[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõo1 lõo Muh Lä PäLo Ris Nis Juu, lõu Pöi Mär LäEd Iis, löo Pha, löu Vll lõoke löu on ikka esimene lind kevade, siis kiived, siis tuul`kaakad Vll; Lõu toob `lõuna`sooja, `päästlane toob päeva`sooja, ööbik see toob öö`sooja; Küünlakuus lõu sitt aŋŋel ja paastukuus akkab `lõõrima Pöi; lõo mätas‿o `lahti (paljaks sulanud) Muh; lõod `laulvad kevade lirr lärr, lirr lärr LNg; põllupeenar juba paĺlas, lõu kohe lõõrib Mär; Kui `laia lund sajab, siis `öötse, et nagu lõu`poegi tuleb ülalt maha Han; lõo teeb [pesa] ikka mättasse karjamal `randa Tõs; lõo laseb ikka lirt lirt lirt Khn; lõu lõõritseb Iis Vrd lõgu