Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lõpus lõpu|s g -se Pöi Rid Var hajusalt Pä, Ris Nis Rap Jä IisK, -kse Muh Juu Jür JJn Kad Sim; lõpu|ss g -s(s)e Mär JMd I KLõ(-kse Plt SJn) M T, -s(s)õ Võn V, -ssa Hää Vil Trv Pst; loppu|s g -kse VNg; pl löpuksed Jäm Khk, `lõpsõ Võn Räp Se hrl pl
1. kala hingamiselund Kui lõpused punased on, siis pole kalal viga midagi, võib ää süüa küll Pöi;
punaste lõpustega oo suure `seltsi räim Var;
kalal oo lõpused lõuade all, tagapool oo oemed Tõs;
räeme pisike lõpuss Hää;
pael akkas lõpuste taha `kinni Rap;
kala `ingab lõpustega JMd;
särjel on punased lõpussed Kod;
ta aab laiali lõpussid Äks;
`võt́sin lõpussed ää KJn;
lõppusse om küĺle pääl ja ormi om sääl all Trv;
tõmmass lõpussit pidi `vennede Ran;
kala kõtuli ojob, lõpusse om laḱka Nõo;
ma nud́se nu̬u̬ kala lõpusse ja luu kõ̭iḱ ärä, kõtuke `oĺle tühi Võn;
kui lõpusse valsi, siss kala olevat vana Kam;
kalal omma˽lõpusõʔ Kan;
angõrja sööse kongo `suuhtõ, konk lätt `lõpsõst `sisse, `omgi poiśs otsan Räp Vrd lõpe2,
lõpusmed,
lõug 2. lokuti kuke lõpuksed külman ää, kui `talve külm `olli Muh;
kukel koa lõpused lõua all, suured lotid kohe Tõs;
kanadel nõnda `suuri lõpusid ei ole Saa;
kukel on punased lõpuksed Juu;
annan kukele `vasta lõpusseid Iis;
siandsid lõpusid ei ole kellegil ku mede kanal Hls;
kikkal om ka leht ari ja verevä lõpusse Nõo;
lõpusse läävä vereväss, nüid nakass munele Ote;
lõpussõʔ kurgu all Räp Vrd lõboski 3. (kehaosadest) a. kaelanäärmed ku tsial lõpusse paksuss läävä, siss piät `õõrma, tasuma Kam; t́sial umma˽`hakraʔ, mis naa˽lõpusidõ siseh tah ripakillõ säärtse˽paksu˽tüḱüʔ Plv; Ko tsial lõpusõʔ üles aose, siss hõõrutass kuuma savikiviga Se b. lõuad piä lõpusse kińni Puh; lõpussit pitte `andma (lööma) Plv; kuʔ midä ähvärdedi, siss `üĺti, kuʔ anna lõpussihe Se c. kõrvalestad – San
4. esemete osad a. liigendnoal lõpustega nuge oo nüid vähä, nüid oo pussid Var; nua piä `külges oo koa lõpused, rauast Tõs; nua lõpussed one kahel pu̬u̬l, ni̬i̬tnaal käib läbi Kod; nuga om lõpuste vahel `kinni Pst; käänäss`pääge väit́s ligisess ja logisess lõpustest Krk; vana väädse liks, lõpussist ärʔ murrõt, tege inne lika-lika Plv b. petrooleumilambil lõpustege laḿp - - nagu kaits `põske, lõppest palap tuli `vällä Krk; lõpusse - - lambil, mes om nu mokkega lambi Kam c. ahjul aho lõpusõʔ - - ah́o kõrval sääne t́sombakanõ, kohe hüdset tõmmadaʔ Se