Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lõsn1 lõsn g lõsna L HaLä Jür Jä VMr I Plt Pil SJn, lö- Noa Ris
1. a. rehetoa laetala,
aampalk kaks `lõsna oli rehetoa lae all, nende peal olid parde otsad LNg;
ümärgorne lõsn Mar;
sii tuas olid `enne kua kaks `lõsna Mär;
õrred koa, üks ots ah́o `kohtes, teene ots lõsna peäl Vig;
So sukad oo lõsna pial Han;
möda `lõsna lükati part edasi, et vihud kukkust `alla PJg;
lösnad on `piened palgid, tegimese aeg otsad `tehtud juba seinade sisse Ris;
pane redel lõsna `vastu Nis Vrd lõsna|palk b. lõmmuõrs lõsnad - - o toas ahu `kohtas, lõmmud oo lõsnade peal `kuivmas Aud c. partepealne ruum `kõrge lõsnaga tuba, kui tä oo seitse, kahessa `jalga Var;
tua lõsn, sial kuevatasse `rehte SJn 2. ahjukumm ahju lõsn oli ahju pial, kibi müir oli kahe küĺle pial Nis;
läks lõsnale `suoja JJn;
`kangad said siniseks värvitud, pot́t oli lõsnal Ann;
vii sukad lõsnale `kuivama Koe 3. hingus,
lõõm ahi `lõõskab, pala lõsn käib `väĺla Lai;
ahu lõsna kohas [
suitsetati liha]
Pil Vrd lõhn1