Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lõtus lõtus g -e Vig Tõs Aud Pär, lõtu|ss g -(s)sõ Har Rõu
1. lott a. rasvavolt muidõ pernaanõ om nii `rammu lännüʔ, et no‿m suuŕ lõtuss lõua alh Har b. lokuti kuke lõtused oo kurgu all loha, `lontis Tõs;
küĺm võt́tis tänudi `talve kanadel lõtused ää Aud;
kikass ju̬u̬śk muide poolõ, lõtusõ lü̬ü̬ tuulõga ütele poolõ ja˽tõsõlõ poolõ Har Vrd lotuss 2. lõpus kui kalal oo lõtused punatsed, siss ta oo alles `värske Aud; ma õńgidsi kallu, siss oĺl õńg lõtustõ takka kińni jäänüʔ Har
3. a. kirikuõpetaja kaelaside õpetajal oo lõtused Tõs; oĺl opõtaja Lepäl lõtusõ maha võttunu `kańtslin; must kikass, `valgõʔ lõtusõʔ = kirikuõpetaja Har b. lõhikunurk – Vig