Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lõugitsema lõugitsema Pöi Muh hajusalt Lä, Tõs Ris, löu- Sa (lou- Jäm Ans)
1. järama, mäluma; mäletsema lehm ep lougitse, äi tää mis tal viga on Ans; Teised oo söönd, see jähi üksi sönne löugitseme Khk; Mul ambad oo nii otsakorral, nenda vetab leevakoorukse kallal löugitsema Kaa; küll see kaua lõugitseb, kaua sööb, põle ammast mitte Muh; Sõńn lõugitses mo `vardakoti kua ää; Mõned lehmad lõugitsevad kase`tohtu kua Han
2. katki hõõruma, kulutama kiŋŋad olid suka kannad puhas εε löugitsend Khk; naela kohad löugitseb ära Krj; löugitsend `siia suure augu `sisse Jaa; Meri lõugitsend selised tormiga paljaks juppideks Pöi; ratas lõugitses kööve `katki, köis jähi ratta ette Muh
3. latrama;
taga rääkima Löugitseb `ühte`jooni Khk;
Muud ta‿p tee kut lõugitseb mind, kui äga kellegiga kogu soab Pöi;
ää lõugitse sii üht oma `tühjade juttudega Muh;
inimene teist tahab ukka mõista, sis lõugitseb `peale, tahab muudku `tühja `rääkidä Mar Vrd lõugama