Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Leitud 1 artikkel
lõuguti lõugu|t(i) Muh hajusalt L, KPõ(lõo- Juu) Ksi Lai Plt KJn, -t´ Sim Lai Plt KJn, `lõugu|t(i) Jõh, löugu|ti Khk(-t) Phl Ris(löo-), g -ti; n, g lougu|ti Hlj/`l-/ Khk Han, -di Jäm, lougu|t g -di Jäm Khk; `lougu|ti g -timme Kuu
1. tööriist lina- või kanepivarte murdmiseks,
kolgits `Lougutimme `kanneks `täüdüb `olla `kasvaja nuor kask Kuu;
Linad on kuivad, vöta lougudi ning aka `tööle Jäm;
nöid kεind `loksperi pεεl, löuguti seljas Khk;
vanamuiste `ollid lõugutid Muh;
Võta lõuguti saba pihku, ei see põle kerge töö Vig;
lõuguti kaant suruti lõuguti `vasta Tor;
Lõugut isi oli tammest, et piaks ka rohkem vasta Kei;
eks `poissa tuli ka ja siis mõni vel lõugutaski naa‿et lõugut `laksus kää Kos;
äi lõugutiga `ropsis linu, suured luud `kraapis ära JJn;
võta lõugut `seĺga, mine `teise peresse Tür;
mõni `ütles lõugut́, mõni koĺgispuu Sim;
mina nägin lina lõugutid - - pikk pakk, kaks `jalga all, pakule raiutud sooned läbi Lai;
kui ma olin laps, siis meil oli lõugut́, vanaisa jagu Plt;
kis `püśti ropsivad linu, neil on igäl oma lõugut́ ees KJn Vrd lõugas4,
lõuge2,
lõugend2,
lõugeti,
lõugets,
lõuguts 2. latraja See va küla löuguti, tast‿p maksa midad paramad tahta Khk; Mis sa lõugut lõugutad Tor; lõugut́ oli tõise ära pahandand Lai; lõugut, paĺlu `larmab, teeb `tühje jutte Plt