Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lööberdama lööber|dama Jäm Khk Pha Rei Mär LäEd Tor Hää Jür Pee VlPõ Trv, -dämä Tõs Khn/lüe-/ Kod/lüä-/ Puh Nõo Kam Urv, -deme San, -dõmmõ Krl, -teme M; lüöberdama JMd/lüe-/ Koe Iis, `lüö- VNg Lüg/-mma/
1. käima a. jalgu järele vedades liikuma,
kooberdama `lüöberdäb `käiä vähest `võito juo, jalg õli `aige Lüg;
Ma lööberda ikka veel oma öue ning tua vahet selle kepi toel Khk;
Mio jalg läks nda `aigõks, et sai `ühteviisi lüeberdes viel koo (
koju)
Khn;
lüäberdäb, käib `aega `mü̬ü̬dä ja vedäb `jalgu perän Kod;
läks lööberdes möda ti̬i̬d Pil;
lööberts vigaste `jalgege Krk;
ma `vannuga (
vanade kalossidega)
lööberdi ütte `viisi Nõo;
mis sa lööberdõt, kui sa iluste ei kõńniʔ Krl || Noorõ˽`tüt́rigu˽ja˽poisi - - lööberdäseʔ inne põrmandut `mü̬ü̬dä, tu̬u̬ no˽mõ̭ni tands Urv b. ringi hulkuma Mis sa ühest teise lööberdad Pha;
kuradi lehmad, ei nää `süia, lööberdavad peale `ringi Mär;
lähab ja lööberdab ühest ilmast `teise Hää;
mis sa ikke lüöberdad, kui kodu ei seisa Koe;
obene ei seisa paigal, lööberteb `ümmer Pst;
tü̬ü̬d ei viisi tetä, mutku lööberteb Hls;
ärä lööberde siin mud́u `ringi San 2. viltu tallama Nää mehukstes sa uied kingad oled juba lööberden Han; lööberdab kõik kingad ära Plt || logisema, laperdama `vankre ratas lööberdab Plt