Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lödistama lödistama Lüg IisR Jäm Khk Mar Var Aud Hag Lai, -eme Hls Krk, -ämä Ran Nõo Kam; lödsistämä Ran
1. solistama,
solgerdama;
maha loksutama Siga tahab mudas lödistada Lüg;
pardid lödistavad vee`aukus;
mis sa akad vett `seie maha lödistama Khk;
ei saa änam `reega mette [
sõita]
, peab `vankriga `peale akkama lödistama Mar;
laud kõik täis lödistatud, suppi või `piima või mis tahes Lai;
ärä lödiste Hls;
seantsit `laisku `lehmi om - - vi̬i̬ man lödistess ennäst likess Krk;
Mes sä sääl ommete solgutad ja lödistäd tolle `vi̬i̬ga Nõo || sadama,
ladistama Kül nüid lödistäp, maa om joba vedel Nõo;
kui jo kavva satap - - siss võip üteldä, et nüit lödistäp tedä nii paĺlu Kam Vrd plödistama 2. hooletult,
lohakalt tegema lödistad tüöd, nagu vana `virsu tied Lüg;
tüdruk oo lõnga ää lödistan (
halvasti kedranud)
Aud;
mõni ti̬i̬b üle pää kaala, lödistäb kud́agi ärä, kui enne rutemb valmiss saab;
lödist mu aena sinna unikude, lätsivä ukka;
lödist (
õmbles)
tolle kuvve kud́agi kokku Ran 3. halv rääkima mis sa lödistad mud́u - - sel jutul `tähtsust põle; mõni nagu osatab teist või lödistab järele Hag; meil om ärä õpit `keŕgelt lödisteme (Karksi murdest) Krk