Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lörak(as) lörä|k g -kä Kod, -gü Kuu; lörak|as IisR Juu, löräk|as Lüg, g -a; pl löräku Krk
1. lohmakas (ese) Küll se palitu on igä sul löräk, ei ole `ühtä ilus Kuu; `Rätsep rikkus `pintsaki ära, jäeb `teine `seljas `ninda lörakast IisR; `pastle olli ku löräku Krk
2. (inimesest) a. lipakas,
liiderlik Vana löräkas `langeb igaühä `kaula Lüg b. hooletu,
lohakas ei sel inimesel põle viisakust ega kedagi, on üks lörakas teene Juu; [
ta]
one löräkäm, ei õle nõnna `uhke Kod Vrd lorak,
lorakas 3. lärakas Tattilörakaid ninaalune täis;
`Kuola lörakad `pintsakil IisR Vrd lördsäk