Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lörtsima `lörtsi|ma, (ta) lörtsib Jäm Käi Lih Kse Han Vän Tor Hää Jür Iis, lörsib Tõs Juu Jür, lörssib Mar/`löŕtsi-/, `lörtsib Lüg/-maie/ Jõh IisR; `lörtsimä Kuu Puh; `löŕtsma Saa KJn, -me M San/lörtsme/, -mä Trv Plv, (ta) lörtsib; (ta) lörsib Koe Kod, löŕts Ote; tud-kesks lörssitud Kei
1. lörtsudes käima, plärtsima; lörtsuma `lörtsib `mennä, `kiirest ja `kiirest Lüg; On `õmmetegi `kuera ilm, küll sai `lörtsida, jalad `märjad IisR; mes sa lörssid, ükskõik kust ta läbi läheb Mar; lörtsib sopa sees Kse; laps tahab vee sees `lörtsi Tor; lumi lörsib `jalgade all Koe; vesi löŕts `jalge all, ti̬i̬b jalad alt mäŕjäss ja prit́sib varvasse vahelt Kod; jalaʔ `löŕtsväʔ, nii ummaʔ vett täüś Plv
2. lörtsama a. lärtsama lörtsib maha ku sülitab KJn;
põrmat om kiḱk ärä süĺlät, ärä lördsit täis Krk;
mina otsi tatirätti, tema löŕts maha Ote b. lörpima nüüd `lörtsiväd `opliku liend süä Lüg;
mi‿sa sii lörtsid, söö iluste Käi;
lörtsib leeme kallal Kse;
Eile `õhta sai seda silgu suolvett lörssitud jooma järel Kei Vrd lõrtsima c. loksama ärä `lörtsku vett maha San 3. lörtsi sadama Küll kukkus `lörtsima `märga `lörtsi `kaela IisR; Eilse pääva lörtsis sadada Han; nüid lörsib seda lund järjest Juu; Lörtsib suud-silmad täis Jür
4. rikkuma,
määrima Sie kleit on peris ää `lörtsitud Jõh;
Ära mene lögasse `uusi `saapaid `lörtsima;
Keik tehasse ülepia`kaela ja keik `lörtsitasse ära IisR;
ega `uusa `kingu või märjaga ära `lörtsi Vän;
ära oma raamatud ära lörtsi Saa;
Kui ikka `kiegi ei lörsi, saab aśjast `aśja ka Jür;
mis sa ajad `vastsest kördist simmanise ärä `lörtsi Trv;
`vastse `rõõva panni `seĺgä, vihm tulli sadame, nüid om naa är lördsit, ei ole ääp `meastegi Krk || piltl No kas si̬i̬ mõni naine om, kes egät lontrust ennäst `lörtsi lasep Krk Vrd lörpima 5. närtsima lilli löövä `lörtsimä, õdaku om jälle `kiŕki Puh
6. lora ajama, luiskama Sie `lörtsib juttuga, ära sa teda usu IisR