Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lühü lühüʔ Har Rõu Vas(`ĺuhku), lühüt Rõu Vas, g `lühkü; lüü ~ lü˛ü Lei; pl `ĺuhkuʔ, -oʔ Se, lühüved Vai
1. ant pikk; vähese pikkuse või ulatusega se palit om lühüʔ; ütte lühüt puud om viil vaiaʔ; `lühkü sammuga hopõń Har; [tal] Jääss ka ta samm jo `lühküss Rõu; sõ̭ss kańni jal˽`tõisi sukkõ, ni‿ka‿gu `ĺuhkuss `jäieʔ; Võlsil omma lühkü jalaʔ, petüs tulõ pia avalikus; olõ õi˽piḱk ti̬i̬, lühüt om Vas; `ĺuhku uh́akõsõ, kavvõndõhe künnüse = siĺmäʔ Se; üldäss, et `lühkidi `jalguga hopõn paremb Lut
2. vähese kestusega,
üürike `pulmad - - [
on]
`oige lühüved Vai;
hommugult `nüsti enne `päivä (
enne päikesetõusu)
`lühkü pääväga Har;
katõl`kümnel edimätsel ajastagal oĺl lühüt taĺv;
ku päiv (
päike)
`lühkü pääväga lätt (
looja)
, siss vaivalt pilulõss üle mäe;
piḱk igä `pesmädä ei päseʔ, lühü löömäldä ei jääʔ Rõu;
`ĺuhko `vaihhõgaʔ lehm (
vähe aega kinni)
Se;
lühüʔ aig Lut 3. napp, vähene; vilets, nõrk tu̬u̬ om `lühkü nägemisega; ennembä ma˽käve egä pühäbä kerikun, n‿omma jala˽jäänü `lühküss; Kartuli˽`keeti äräʔ ja `pańti `li̬i̬me veidükese, ei˽paĺlund, liha vai `rasva ka˽tsipakõnõ, tu̬u̬d `ültigi `lühkü leemega kartuliʔ Har; kabõhõdsõl `hiusõʔ pikäʔ, mi̬i̬ĺ lühüʔ Lut