Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lühike(ne) lühi|ke(ne) g -kese hajusalt R, Jäm Muh Mär Vig Ris JMd ViK I T, -gese Hi, -kse Sa Muh L Trm Pal Lai VlPõ M Ran; lühe|ke g -kse Var hajusalt Pä(lö-), SJn; löhi|ke(ne) Kul Pal, g -kse Vig Ha Jä Plt; lühü|ke(ne) Lüg Vai, g -kese VNg Jõh VMr VJg Iis Har Rõu Räp Lei Lut, -kse VNg Var Tõs Khn; lühikõ|ni g -sõ Krl; p lühikest Vas
1. ant pikk;
väikese pikkuse või ulatusega vahest oli `otra nii lühike, siis sai kättega `kistud Hlj;
valel on lühikesed jalad VNg;
kärp pikka kehaga, lühükesed jalad Jõh;
valel lühiksed jäljed Vll;
Naelad on nende `laudade jäuks lühiksed;
Lühike mehenäśs, aga ise tugev Pöi;
nüid ta kinnerdab oma lühikeste `püksadega Muh;
miks sa `vastlabe pole käind `liugo `laskmas, linad lühigeist Phl;
nüid `tehti lühikste käistega [
särgid]
Mar;
lootsik lai ja löhike Kul;
väga lühikese kaelaga obune Mär;
kuib o lina lühikeses `jätnud Vig;
obusel lüheksed sammud Tõs;
Lambi tah́t lühüke, panõ jatk `otsa Khn;
vanger `oĺli lüheke Tor;
ku usinast pead [
paati]
`ringi `kierama, on lühike luov Ris;
löhike kasukas Nis;
nihuke pisike löhike nagu pisike juńn teste `ulkas Juu;
löhike paks ein Kos;
nii löhikesed `peened `küinlad Ann;
löhikse `käistega pluuse Tür;
lühükene vill VMr;
lühükene paelajupp VJg;
lühikese `lüega vikat́ Sim;
see on lühikene tee Trm;
valel on lühikesed jalad, et mes tõsi, si̬i̬ tõeseb, mes vale, si̬i̬ vajob Kod;
kui vill `liiga löhike, saab pude riie Pal;
kihulased on `veiksed ja lühekse nokkadega SJn;
mõni kuda pikä `lüḱmä, mõni kuda lühikse `lüḱmä Trv;
poestel lühikse `juusse, `pöetu [
pea]
Ran;
lõegati pikki `õlgi, `raoti `katski lühikesiss tüḱkess vai lühikesiss juṕpess Nõo;
taa amõ om mul lühikene San;
`vihmre omma lühükeseʔ Har;
käve rońgiga tu̬u̬d lühikest maad Vas; [
Peipsi järve]
lainõʔ om lühükene ja murd `väega Räp Vrd lühikane 2. vähese kestusega,
üürike lühike `aigus Lüg;
See suine aeg oli nii lühike, et seda polnd mitte `ollagi;
Päe on lühike ja püme, `päike käib madalast;
Täma elu iga oli lühike (
suri noorelt)
Pöi;
Lühigese jütuga inimene saa kuigid koua jüttu eieta Emm;
Param pitk ning piinike nälg kui lühüke ning jäme Khn;
sügise on päävad lüheksed Vän;
nii löhikesi `pulmi ei old, et `õhta ää `mińdi Juu;
vana inimese kannatus one lühike, kõhe `taplema Kod;
nii lühikese aeaga ei jõua kedagi ära teha Lai;
ää lühiks vaheg lehm, kaits nädält oĺl paĺt `kinni [
enne poegimist]
Krk;
päevä om lühikse Kam; [
oma]
iä `otsa ei näe, ku piḱk ta om vai ku lühükene ta om Har;
ta lühükese ao seehn olt jo˽paĺlo nännüʔ Rõu 3. napp, vähene; vilets, nõrk ta oli pisut teist `moodi, natuke lühikse arusaamaga Vll; mul‿o lühike silmanägu Muh; lühikse `kuulmesega Mar; Kel `väiksed kõrvad, oleva lühikse oimega (mõistusega); Lühikse `mõtlemisega inimene Hää; ei tea, kuidas see `möistus ja oid nii lühike selle inimesel on Ris; tema on nihukse löhikese `jäoga (taipamatu); so nõu on ikke väga löhike, ei selle järele süńni teha kedagi Juu; küll tal on lühükesed arud - - ei `oska teha kedagi VMr; lühike nägemine, ei näe `kaugele Kod; Nüüd on vesi [järves] lühike, aga kevade oli pikem Vil; temä om lühikse nägemisege (lühinägelik) Hls; lühikse mäluge, temä ei mälete Hel; kae mi̬i̬ĺ om joba lühike (nõder); noil om enämbide prilli, kel serände lühike näǵemine Ran; naiste `rahval piḱk juuss, lühükene mi̬i̬ĺ Har