Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
lüli2 lüli R Jäm Khk Kaa Pöi Emm Vän Tor Saa KPõ TaPõ Pil KJn Hls Krk Ran, lülü Kuu Pst Hls Krk
1. kõva puu, puu tihedam, kõvem osa, lülipuit [
paadi]
Külg`vitsaks `ueti ige enämb jagu kasepuu ja vahel ka kui sai `metsäst mone sobiligu `männü lülü käde, mes `oige `kaua `vasta pidäs Kuu;
lüli puu, `tõisep̀uolt on ilus lahe puu, lüli on `tõisep̀uol `küljes, tihe ja pruun, sie on siis lüli. tuleb lüli `vasta, siis saag ei võtta läbi Lüg;
Lülipuu on ia `tarbepuu IisR;
tumem, törvasema `moega on lüli puu. mönel pole lüli, se‿`üitaste pekkpuu Jäm;
`raandale ka tömmeti kuuse lülist vits `pεεle Khk;
kuusepuu, mis on kõverite `kasvand. alumine külg on lüli Emm;
lülist saab liha nõu `peale `vitsa. kui lülid peal on, sis on põline kohe;
kuuse lülid on vanaste ree jalaste ala `pandud Vän;
`meistred `teavad kohe, mis lüli puu ja mis malts puu Tor;
lüli `lauda ei panna seinasse Saa;
puu on lüli, kui siest on nisuke punakas ja `tihke, sae võtab kohe `kinni Amb;
lüli, sie on alt nagu tüńn ja oksikane `kangest;
lüli `kuuskedel on pailu mähet VMr;
kui nuor kuusk jääb kõverasse, siis on lüli, kui pane tema vitsast, siis `vaata, kui kaua ta käib VJg;
lüli on kole kõva ja täma ise kisub kõverast Trm;
lüli puul südä on ühe puale piäl. lüli puu on algas, lüli lähäb paremass `lõhki ku malts puu;
lüli `näitäb vihimä ette ärä - - kaks kuuse `õksa õli seenä vahel. kuevaga õli `õige, kui vihimä tuli, õli kõver Kod;
teene puu on `rohkem lüli, teene on `rohkem malts Äks;
`äśti kõva riist, lüli puust `tehtud Pil;
liha tiinil kos raud vits rosteteb ärä, ku lüli kuuse `pääle aias, temä seisab elu aig Hls;
lülipuu om kõva ku vaśk, ometigi katik ei lää Krk || tüvest murdunud kild kännu küljes kui sa saed, pisike kild jääb `sönna `külge, see `üitakse lüli Kaa Vrd lüdi3 2. vikativars vanast - - `olli vikati lüli, kelle otsan vikat `olli; lülil `olli loogakene sehen, mes tõese käe pääl sais Ran
3. [tal] õli lüli obene, tuim ja laisk Kod