[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
laam1 laam Kuu Hlj Mär Amb VJg, g laama Kaa Kad(-ua-) Sim Hls Krk, `laama Jõh, laami KJn; n, g laama VNg/`l-/ Aud
1. lai, avar pind või ala; suur tükk või kogus suur `sõnniku laam Hlj; `põllu `laamad VNg; üks karjama laam oli; [aletegemisel] soab korraga üks laam põlema `pandud Amb; nii `kaugelt kui aga silm ulatab, on ta kõik üks metsa luam; ei tia mis ta selle ma`ilmama põllu luamaga `piale akkab Kad; sie mets lähäb `väĺja Uo`nurme, Tudusse ja Kivieli, üks ja siesama laam kõik VJg; suure vie ajal on nied einamad kõik lausa vett täis, üks luam puhas Kad; `Lõuna pool on üksainus suur metsa laam Sim; küll sel sial oĺlid suured rasva laamid KJn; seeni mõts täis nõnda ku laam Hls || kord veepinnal laam, kord vie pial, suos ja vabrikute juures eli ollused Kad || lai jutt Öues oli seike igavene laam lahti Kaa || (suurest laiast leegist) `kangesti suur tule laam Mär; tule laama Aud; mõts palab, ei ole muud ku tule laam Hls Vrd laamakas
2. selgusetu, ebamäärane kujutis Ilma `riĺlete mea näe ainult `alli `laama, `täh́test ei saa `ültse aru Krk
1. lai, avar pind või ala; suur tükk või kogus suur `sõnniku laam Hlj; `põllu `laamad VNg; üks karjama laam oli; [aletegemisel] soab korraga üks laam põlema `pandud Amb; nii `kaugelt kui aga silm ulatab, on ta kõik üks metsa luam; ei tia mis ta selle ma`ilmama põllu luamaga `piale akkab Kad; sie mets lähäb `väĺja Uo`nurme, Tudusse ja Kivieli, üks ja siesama laam kõik VJg; suure vie ajal on nied einamad kõik lausa vett täis, üks luam puhas Kad; `Lõuna pool on üksainus suur metsa laam Sim; küll sel sial oĺlid suured rasva laamid KJn; seeni mõts täis nõnda ku laam Hls || kord veepinnal laam, kord vie pial, suos ja vabrikute juures eli ollused Kad || lai jutt Öues oli seike igavene laam lahti Kaa || (suurest laiast leegist) `kangesti suur tule laam Mär; tule laama Aud; mõts palab, ei ole muud ku tule laam Hls Vrd laamakas
2. selgusetu, ebamäärane kujutis Ilma `riĺlete mea näe ainult `alli `laama, `täh́test ei saa `ültse aru Krk
laam2 laam Aud Hää Saa Juu/-oa-/ Nõo, laaḿ Hls Krk Hel San Har, g laami
1. laiendusraam ree laam Saa; `vankre loam pannakse `piale kui tahetakse suurt `koormat teha Juu; nüüd tetäs laamige ree; ku `paĺke veets, siss võets laaḿ ärä Hls; laaḿ pannass ratta `pääle, üle `vankre veere vällän, mud́u ei saa `ku̬u̬rmat tetä Krk || lai veovanker laamidega `veetass `viĺla Hää Vrd laamik, laamits, lahm2
2. ajutine kate, katus (laadal) laamid olid ülal, inimest köisid laami alusid kauda Aud; avitõgõ kuhja laaḿ üless `tõstaʔ Har
1. laiendusraam ree laam Saa; `vankre loam pannakse `piale kui tahetakse suurt `koormat teha Juu; nüüd tetäs laamige ree; ku `paĺke veets, siss võets laaḿ ärä Hls; laaḿ pannass ratta `pääle, üle `vankre veere vällän, mud́u ei saa `ku̬u̬rmat tetä Krk || lai veovanker laamidega `veetass `viĺla Hää Vrd laamik, laamits, lahm2
2. ajutine kate, katus (laadal) laamid olid ülal, inimest köisid laami alusid kauda Aud; avitõgõ kuhja laaḿ üless `tõstaʔ Har
laam3 laam g laami halvatu(d); halvatus ei saa kätt ega `jalga liigutada, si̬i̬ ju laam; mul oless ka teene küĺg `laamiss jäänu; jäi laamiks, ei saanud ennast enam liigutada, täiesti laam Hää
laam4 laam Kuu Krk (nahahaigusest, lööbest) Kui se laam `korra nahale tuleb, ega `sellest nii ruttu `lahti ei saa Kuu; nõgese`aiguss, ku peenikest `laama ihu täis Krk
laam- laus- kui õli laam tulukene `lahti; pali vett kuos, ei õle mättaid, laam vesi Jõh; peris laam suo IisR; meil `onvad pae`päälised maad, vesi võttab `vilja `välla, laam vesi võttas kõik `välla Vai; kõik üks laam väli Iis Vrd laama-
laama2 `laama Kad(-ua-) Hls Krk
1. ühte tükki kokku sadu pani einamad `viega `ühte `luama kõik Kad; `nõste lääve ütte kokku, `laama Hls || Vägev rukis oli, vihm aeas teise `laama maha Kad
2. hägusaks, ähmaseks; laiali Mea `riĺlega iki näe vi̬i̬l, ilma lääp kik `siĺme ehen `laama; Ega sis tindi liiatsige vihma kähen kirjute ei saa, tähe lääve `laama Krk
3. laokile, korrast ära elu jäŕg om `laama lännu, kiḱk om tegemede; ärä aia `asja `laama käest Krk
Vrd laamas
1. ühte tükki kokku sadu pani einamad `viega `ühte `luama kõik Kad; `nõste lääve ütte kokku, `laama Hls || Vägev rukis oli, vihm aeas teise `laama maha Kad
2. hägusaks, ähmaseks; laiali Mea `riĺlega iki näe vi̬i̬l, ilma lääp kik `siĺme ehen `laama; Ega sis tindi liiatsige vihma kähen kirjute ei saa, tähe lääve `laama Krk
3. laokile, korrast ära elu jäŕg om `laama lännu, kiḱk om tegemede; ärä aia `asja `laama käest Krk
Vrd laamas
laama3 laama „räpane, must“ laama elläi Se
laama- laama- Muh Vig Tõs Tor Trm Hls, `laama- Lüg Jõh Vai laus- (tuli, vesi jne) maja on `laama tule sies; kevätse `laama vett kõik maa täis Lüg; jätab laama (lahtise) tule `õhta sõnna ja lähäb ise kojo Muh; laama põld; [maa] kõik vee all, laama vesi peäl; laama `vihma nämäd ei tunne Vig; tulekahju või, suur laama tuli paestab Tõs; taevas laama `pilves Tor; maja oli juba laama tule sees, enam midagi `piasta ei saanud Trm; tulekahju man vällän sis om laama tuli Hls Vrd laam-
laame laame Jõe/`l-/ Jür
1. läikiv kord veepinnal `rasva `laame ~ eli `laame on vie peal Jõe || (vahukihist) Vanad inimesed ütlesid jah, kui peale vihma loigul vahu tipud pial olid, et laame kord on vee pial Jür
2. vaikne, sile vesi on `laame; vesi jääb `laameks, tuul jääb ära Jõe
1. läikiv kord veepinnal `rasva `laame ~ eli `laame on vie peal Jõe || (vahukihist) Vanad inimesed ütlesid jah, kui peale vihma loigul vahu tipud pial olid, et laame kord on vee pial Jür
2. vaikne, sile vesi on `laame; vesi jääb `laameks, tuul jääb ära Jõe
laami laami moodi, plaani tää oo oma isa `laami mees PJg
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|