Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 4 artiklit
laama2 `laama Kad(-
ua-)
Hls Krk1. ühte tükki kokku sadu pani einamad `viega `ühte `luama kõik Kad;
`nõste lääve ütte kokku,
`laama Hls ||
Vägev rukis oli,
vihm aeas teise `laama maha Kad2. hägusaks, ähmaseks; laiali Mea `riĺlega iki näe vi̬i̬l,
ilma lääp kik `siĺme ehen `laama;
Ega sis tindi liiatsige vihma kähen kirjute ei saa,
tähe lääve `laama Krk3. laokile, korrast ära elu jäŕg om `laama lännu,
kiḱk om tegemede;
ärä aia `asja `laama käest Krk Vrd laamas
laama3 laama „räpane, must“ laama elläi Se
laama- laama- Muh Vig Tõs Tor Trm Hls,
`laama- Lüg Jõh Vai laus- (tuli, vesi jne) maja on `laama tule sies;
kevätse `laama vett kõik maa täis Lüg;
jätab laama (lahtise) tule `õhta sõnna ja lähäb ise kojo Muh;
laama põld; [maa] kõik vee all,
laama vesi peäl;
laama `vihma nämäd ei tunne Vig;
tulekahju või,
suur laama tuli paestab Tõs;
taevas laama `pilves Tor;
maja oli juba laama tule sees,
enam midagi `piasta ei saanud Trm;
tulekahju man vällän sis om laama tuli Hls Vrd laam-