lamamalamamaRSLspor K, IisTrmPuh, -meKrkSan; `laamamaKuu, da-inf laamataJämMärPJgJMd; (ta) laamabVar, `lammaVai 1.pikali olema, lebama [hüljes] läks `iemale, nattuke maad `iemale ja tuli `uuest lamama vie `piale Jõe; lamavad rohu päälVNg; `taltsed (talled) `laamavad maas Jäm; Pidade kaks nädalt vagusi lamama, `püsti tõusta äi `tohtidePöi; Kukos maha ja jähi lamama Käi; lamab seal külite maasMar; tä o na kenutu, laamab muas, ei sua änäm üleskiVar; Kaua sa seal sängis mõtled laamataPJg; pääle ruu`kośti tuleb raasike lamada Saa; mis sa lamad, tõuse ülesse Koe; lamab moas kui ärgTrm; üit́s kuuśk kumartess, kiḱk laań lamess = kirikun ku rahvass põlviliKrk || (lapsest, kes roomama hakkab) laps akkab lamamaMuh 2.pikali heitma lamab end `ühte `kohta mahaVig; ta lamas maha ennästKJn; ma lamessi maha ja magasiSan 3.maha tallama, lamandama Vihm ja rahe lamasid `vilja ära, `raske `niitädä Jõh; Sadu lamab `vilja maha IisR; kanad ja `pardid - - `lammad `viĺla mahaVai || lamanduma vihm lõi viĺla maha, vili on maha lamandPlt Vrdlamema2, lammema