[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
lapats1 lapats Kam, g -i Äks Lai Nõo TMr San(-ṕ-); lapa|t́s g -t́si KJn Hel Võn Ote San Krl Har Se, -tsi Puh Kan Krl Plv, -dsi (-d́si) Urv Har Rõu; lappats g -i Jõh
1. lame, labidakujuline töövahend või ese a. segamis- või määrimisvahend Poisi kõne om nii makuss, nigu oless mett lapat́sige moka pääle määrit Hel; `vankri `määŕmise lapat́s San; lapat́sigõ seätõss savvi Krl; Lapad́siga `siäti paan seebi`kraami; müürsepäl om uma lapat́s, `minkaga pand `kaĺki `pääle Har; Õdagult `siäti leevälapad́sigaʔ kohetus läbi ja˽puistati `peoga jahu pääleʔ; Sav́vi sullõ lapadsiga˽keele pääle Rõu; `minkaga `kalki visati, kutsuti müürü tegemise man lapat́s Plv b. käärlaud `kanga vidämise lapats, `kümne mulguga Kam; lapat́s, mia käen om, tu̬u̬ ots om peenemb, tõnõ ots om iks laemb, kost mulgu˽läbi ommaʔ Har; vidämise lapats Rõu c. võrgukalasi võrgu lapatsid om osa maha˽kakõnu, nuid vaia manu˽tetä ja manu˽pandaʔ, muud́u lätt võrk `truĺli Har; `vaaĺka om ümmärgune pulk, mille pääl koetass `paksu `võrku, lapat́si pääl hõrõdamat Se d. kärbsepiits mul om mitu lapatsit, kellega ma `kärbläisi tapa Nõo; `Kärbläse lapat́sil oĺl vanast `saapa seerest lõigat nahatüḱk otsan Har; Ma˽taṕi lapad́siga˽`kärbläisi Rõu || fig mõ̭nõl [hernehirmutisel] om `pantu lapatsi kätte, siss tuulõga roh́m Kan Vrd klapats
2. (liikuva) süsteemi osaa. seinakella pendel tu̬u̬ om kellä lapat́s, lapadsi omma˽vasidsõʔ Urv; mul oĺl kellä lapat́s `raaskõsõ `viltu lännüʔ, selle ta `õigust is käüʔ Har b. voki tallalaud voki lapat́s Rõu; vokil om lapat́s seo, `minka pääl ma sõku Plv Vrd lapatnik c. oherdi pää otsan om lapat́s, koe rinnaga `pääle litsutas; lingi lapat́s tõstab lingi üless Ote
Vrd lapat
3. (riietuse, jalatsi vm osa) `kiŋŋa lappats, mis käib siin `paelte all Jõh; karbuss oli `kõrvadega, karvase jäärega, ja kui `riidest tehtud, oli kõrva pial lapatsid Lai; tõmba lapat́s `augu ette (saunas) KJn
1. lame, labidakujuline töövahend või ese a. segamis- või määrimisvahend Poisi kõne om nii makuss, nigu oless mett lapat́sige moka pääle määrit Hel; `vankri `määŕmise lapat́s San; lapat́sigõ seätõss savvi Krl; Lapad́siga `siäti paan seebi`kraami; müürsepäl om uma lapat́s, `minkaga pand `kaĺki `pääle Har; Õdagult `siäti leevälapad́sigaʔ kohetus läbi ja˽puistati `peoga jahu pääleʔ; Sav́vi sullõ lapadsiga˽keele pääle Rõu; `minkaga `kalki visati, kutsuti müürü tegemise man lapat́s Plv b. käärlaud `kanga vidämise lapats, `kümne mulguga Kam; lapat́s, mia käen om, tu̬u̬ ots om peenemb, tõnõ ots om iks laemb, kost mulgu˽läbi ommaʔ Har; vidämise lapats Rõu c. võrgukalasi võrgu lapatsid om osa maha˽kakõnu, nuid vaia manu˽tetä ja manu˽pandaʔ, muud́u lätt võrk `truĺli Har; `vaaĺka om ümmärgune pulk, mille pääl koetass `paksu `võrku, lapat́si pääl hõrõdamat Se d. kärbsepiits mul om mitu lapatsit, kellega ma `kärbläisi tapa Nõo; `Kärbläse lapat́sil oĺl vanast `saapa seerest lõigat nahatüḱk otsan Har; Ma˽taṕi lapad́siga˽`kärbläisi Rõu || fig mõ̭nõl [hernehirmutisel] om `pantu lapatsi kätte, siss tuulõga roh́m Kan Vrd klapats
2. (liikuva) süsteemi osaa. seinakella pendel tu̬u̬ om kellä lapat́s, lapadsi omma˽vasidsõʔ Urv; mul oĺl kellä lapat́s `raaskõsõ `viltu lännüʔ, selle ta `õigust is käüʔ Har b. voki tallalaud voki lapat́s Rõu; vokil om lapat́s seo, `minka pääl ma sõku Plv Vrd lapatnik c. oherdi pää otsan om lapat́s, koe rinnaga `pääle litsutas; lingi lapat́s tõstab lingi üless Ote
Vrd lapat
3. (riietuse, jalatsi vm osa) `kiŋŋa lappats, mis käib siin `paelte all Jõh; karbuss oli `kõrvadega, karvase jäärega, ja kui `riidest tehtud, oli kõrva pial lapatsid Lai; tõmba lapat́s `augu ette (saunas) KJn
lapats2 lapats Tor; lapa|t́s g -tsi Plv pej lobiseja oh sa vana lapats Tor; taa um ku vana lapat́s - - kõnõlõ edesi ja tagasi Plv Vrd lapatska
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|