Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
lasi1 lasi Jõe Trm Kod noodapüügi auk jääs lasi on see auk,
kust [nooda] `sisse laseme Trm;
lasiss lahevad nuada vette;
lasi on pitergune,
`veiksem ku suesse;
lasile tulevad sorid ehk rõńnid `raidu,
muedo ei sua iŕt ajada Kod Vrd lask
lasi2 lasi saama R Jür JõeK KuuK Kad jagu saama, toime tulema Ei mina küll oma viletsa `hammastega sest va kugu lihast lasi saa; hüä mekki, kes lasi saab [pähkleist] Kuu; sie on nii tönts oma `tüöga, ei tema saa tüöst lasi Hlj; sinä et saand tämäst lasi - - sinul ei õld `ninda pali ramu; et sa saa `sellest sottist lasi Lüg; ema ei saa nüüd `lapsest lasi IisR; laps tuskeldab, ei mina tast küll lasi soa Jür; ei saa leivast lasi, leib on kõva JõeK; tulge appi, ma üksi ei sua lasi; mõni laps ei sua kuolis kohe mitte kudagi lugemisest lasi Kad; lasiks andma loobuma, järele andma Ei minä olis mitte üht [tantsu]lugu `andand lasiks, `sendä ne jalad tegeväd `haiget; Ei sie inimine `anna sana lasiks, `muudku aeva `jändäb `vasta Kuu
lasi3 lasi katuselabidas, lasn Lööb lasiga katuse tasaseks Jaa
lasil, lasila lasil g -a HJn Nõo; n, g lasila Lüg IisR Mar JMd Iis Rõu; pl lasilad Sim rõhtpuu a. hobuste lasipuu `Kõrtsi ies `ennemast olid ka lasilad IisR;
kiriku `juures obused on lasilate küĺles `kińni HJn;
Kui ei ole obesit vaja keitä,
siss ei ole ka lasilit vaja Nõo;
Aja no˽hopõń taha˽`samma lasila manuʔ Rõu Vrd lasinapuu b. tõkkepuu lasilad tõmmati ette `teele HJn c. silla käsipuu –
Sim Vrd lasin,
lasing
lasin lasin g -a Kse Han Aud Hää KuuK Pee, pl lasinad R JMd lasila, lasipuu keriku `juures on lasinad VNg;
Mehed jõid `kõrtsis,
aga obused närisid õues lasinad Han;
seo obu `sinna lasina `küĺge Aud;
obused on lasinate külles `kinni JMd ||
rõhtaed –
Pee Vrd lasil