Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
laud laud g laua Kär Pha Vll Jaa Emm Käi L K IPõ Har Vas Lei,
lauva Trm Pal KJn Har,
laava Khk Pöi Phl,
lava Khk Mus Muh Käi Var Khn Lei,
lavva I Äks KJn eL,
`laua,
`lauva R(n `lauda VNg Vai, g `lavva Vai);
loud g loua Jäm Ans Emm Rei Kse Var, g lova Emm Rei VarI. 1. a.
saelaud meil on `õvves `punnitud `lauad,
`punnid sies;
silmnägo on nagu `laua `liistak,
`kõhna puha Lüg;
`neĺlä jala `laiune `lauda;
kattuksed on `olgist,
`juudi `laudost (sindlitest) ja `pilpost Vai;
elu (maja) lüüaste `loudadega ära Jäm;
laavad `öues `kuimas Khk;
vesi oli kevade `aega tuas,
lapsed käisid `laudi `mööda Vll;
Vanasti olid lõhut lauad,
puu `löödi pooleks,
oli `lahke `sirge puu,
`löödi pool veel pooleks,
sai neli `lauda,
änamast `tahtis ikka kahega `jääja Pöi;
suits lεheb `laute vaheld `välja Käi;
lauad saavad ka `viirga `pandud Mär;
ennem `saeti `laudi kodo pukil Aud;
kaśk on `väntrik,
egä sest `laudi saa;
sääl on laud pääl [purdeks], mine säält üle Saa;
karand lagi on karand `laudadest,
üks laud on teese vahekoha pial Kos;
juoneline laud,
sie on maja vuoderdamese laud JMd;
vuaderdamise lavvad one kua suanega,
ühel pu̬u̬l one su̬u̬n,
tõesel pu̬u̬l rańt,
mes `sisse käib Kod;
sae lauad `viidi kodust `sinna tümade `piale eina`maale,
siis `laudade pial `kańtsime `einu kokku Lai;
anna‿si lauakildak `siia KJn;
juudi lavva om aavapuudest Hls;
Ega vanast kiä puid kon lavvuss `lõika es,
ku˽`lauda vaja oĺl,
sõ̭ss esi˽`kirvõga˽puu külest lahuti Rõu;
lauda hüppama (teat mängust) panimme ühe pagu `oue `pääle,
pikka `laua `sinne `pääle ja siis `toine laps oli `toisep̀uol `otsass,
siis sidävisi üppisimme sidä `lauda siis,
aga kolks ja kolks se `laua ots kävi ala ja Kuu;
pakk pannakse `alla,
laud `peäle,
siss teene üppäb teese korra,
vahest teene `veskab teese nõnna `kõrgelle Juu;
`enne vanal aal üpati `lauda - - `pańdi lauale pakk `alla,
siis teene teenepool otsa pial,
siis vaest `viskas koe `suurde `kõrgesse lauaga teese,
kukkus `jälle tagasi sõnna laua otsa piale,
siss `kargas `jälle teene ülesse Koe;
lauda maha, laudas maas (lamandunud viljast) sadu paneb rugi `lauda maha;
rugi on `laudas maas Khk;
nagu lauaga löödud (ühtlasest, tasasest pinnast) nagu `lavvaga `lüödud,
ilus `sirge ja ühetasane kõik Lüg;
põle kedagi,
puusanukki ega `perssenäkki,
nagu lauaga takka `löödud;
küll oli tore rukis,
ta oli nii öhötasane nagu oleks lauaga pealt ää `löödud Juu;
ilus uus katus oli,
tore sile nõnda et nagu `lauaga `lüödud KuuK;
lina mahan (lamandunud) kui lavvage lü̬ü̬d Krk;
küll meil olli üitskõrd iluss kaar (kaer), sedävisi nigu lavvaga `lü̬ü̬du Nõo;
Sa olet nigu lauaga lüüdü,
sulle om halv kleiti ummõlda Har;
nagu läbi laudade ~ laude vahelt tõmmatud ~ tulnud (kõhnast inimesest) see justkui `laude vahelt `välla tulnd,
nii kõhnaks jäänd Mar;
ta on nii õhukene ja `otsa jäänd nagu läbi `laudade tõmmatud Koe;
läbi `laude ärä tõmmatud Kod;
see (tüdruk) om peenike,
nagu läbi `laude tõmmat Hls;
nigu läbi sae`laudõ kist,
nigu kisõ lavvaʔ Plv b. teat otstarbega lauatükk; tööriista või eseme osa rataste otsalouad;
`oeti (voodi) pöhilouad Jäm;
kellul on `numbri laud;
keribu laavad kεivad `ringi,
löŋŋavih́t pannasse `pεεle Khk;
aami lauvad olid ikka puhas tammest;
Püti,
`raanda,
toori lauad kõik raiuti `kervega `välja Pöi;
`sötke lavad (kangaspuudel, vokil) Käi;
laud (käärlaud) oli käes,
laua sees olid lõngad Rid;
kala arimese laud,
tubaka `lõikamese laud,
leia (leiva) veeretamise laud Mar;
poadi lavad Khn;
orgi `ümmer,
saab laua (~
kudumise laua)
`ümmerd esimesed silmad visatud Vän;
`Vü̬ü̬si `tehti `seukse lauadega või kõladega Hää;
s‿on ambune laud (katuselasn), kellega lüö - - siledaks [õlgkatuse] KuuK;
Va igavesed mustad säŕgid ja nühi neid laua (pesulaua) pial nii et riie `rünsub Amb; [purjepaadi] pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm;
vanass õlid lavva klopid suani eden;
`muldamise laud adral Kod;
paned pulga `koonlast läbi - - ja laua `sisse Plt;
laud oli ülevan [linamasinal], kos lina `pääle `panti ja massinga ala lätsive Trv;
keti olliva kaalu `laudu küĺlen,
egä nuka küĺlen `olli ket́t Nõo;
lavva pääl vai mõne suure kaase pääl litsuti tu̬u̬ leevä tainass laḱka Ote;
katõ toĺli `paksunõ laud oĺl [lauaplaadiks], sääl `põ̭õ̭nu seen oĺli˽mulguʔ Urv;
ägli laua omma `vaĺmiss tahudu Har;
vanni küle lavvaʔ Rõu;
sängü pähüdselaud Vas;
keripuulavvaʔ - - nä omma `jalgu pääl, mõ̭ni ütless tu̬u̬d ka et kerilavvaʔ Se ||
lokulaud tulekińnituse laud Noa;
kolgi laud `pantu üless ja `väikese puu vasara,
millega `kolki `lü̬ü̬di Nõo;
`lü̬ü̬di `vasta `lauda Vas;
kola oĺl vanast `mõisah,
kui `lü̬ü̬de `lauda. oĺl suuŕ laud üless pant - - sääntse vasara käeh,
lavva pääle pessiväʔ,
`lauda `lü̬ü̬de Se ||
fig `Sulle `lauad (kirst), `mulle `rauad (vangistus) Jõh2. lava sag pl siis `panna [linnased] `laudo `pääle [sauna] Vai;
souna`loudud ~ louad Jäm;
suur paks,
laǵa laud,
üts ots oĺl üten sainan,
tõnõ tõsõn,
`keskel oĺl pakk all Har;
sanna laud,
läämiʔ lavvalõ üless Plv;
Linnassõ˽kasutõdiva˽sannah,
sanna `laudõl Räp Vrd laudu23. pl (surnu)laudi `surnu pannass `laude `pääle;
si̬i̬ olli joba `laude pääl - - pannass `peńke `pääle lavva Krk;
tõse paneve mi̬i̬st lavvule ja perän `kirstu Hel4. kate; kaas Paa `lauale (pajakaanele) lüö `niidi `värtän `pääle,
siis‿o hüä käde ottada Kuu;
`ärja `silmi`lauda (laud, mis pandi tigedale pullile silmade ette) kohil vaja ei `ollu VNg;
suurema raamatul oĺlid enne puust raamatu lauad `ümmer Tor;
puĺlil pannaks `silmi ette laud,
kui ta tige on Ris;
leivakünal õli laud peal Kad;
`ru̬u̬ge tetti ehvti `laudest;
laud olli rihatse usse all ehen,
looma kaitse ta sel aal olli,
egä muud es kaitsete,
varast sel aal es ole Krk;
raamatul papitsõʔ lavvaʔ Plv;
otspaä (otspaja), tuul oĺl laud tett ette;
tougakõ otspaä laud kinni Se Vrd laudi25. silmalaug `silmä `lauad;
Ku puru `silmäss on,
`täüdüb `silmä`laua toist`päidi `kierdädä Kuu;
silma lavad on punassed Khk;
mei `ütleme selma lauad Käi;
silm on `kinni,
laud pial JJn;
käsen siĺmä veeren ja siin siĺmä `lavva küĺlen Nõo;
laud um silmäl pääl,
silmä laud Plv Vrd laug1II. mööbliese 1. a. söögi- või muu otstarbega laud `Suurel `laual on `laetsasi kolm Hlj;
`kirjutamise `lauda;
parunil oli kaig `uhked ja ilosad `lavvad ehitedu Vai;
kui lugejad käivad [palvemajas], siis panad ikka `loudade `pεεle linad Jäm;
`köökis lava pεεl toit Mus;
loud karjub,
pere sööb = emis põrsastega; Loual aa loua öigus (lauale käidud kaarti tagasi ei võeta); Ühige majas äi puudu loud,
sene pεεl sööda ja loeda Emm;
Too söömine lovale Rei;
ega meri põle siis naa sile mette nägu sie loud oo Kse;
`Kunturis amõtnikka kõik lavatagusõd `täüde Khn;
`ummes üheksa`kümnemal `oastal tulid sammastega ja `sahtlitega lauad Kos;
õli ilos laud,
`treitud `jalgega Kod;
siis oli nüid üle koolitua laud Hel;
temä (jumal) piĺd sääld (kirikust) kõ̭ik nu̬u̬ rahavahetajide lavvad ärä Ran;
sü̬ü̬maig om lavval;
sina istut ü̬ü̬ `aiga `kaardelavvan (kaarte mängimas) mestega;
mitte ei tiiä,
kohes ma tu suure nõgla ole `pannu,
ei ole lavva `suhvlin Nõo;
täl omma `mitma lavva ja tooli Ote;
`raega laud,
all om säärõ puu,
jalaʔ om `riśti. pulmalavvaʔ oĺliʔ `raega lavvaʔ Kan;
Mugu˽tu̬u̬ kolmõ jalaga laud,
tu̬u̬ oĺl meil Urv;
tu̬u̬ `oh́vrikiv́vi oĺl lavva `korgunõ ja ümärik Rõu;
suuŕ piḱk laud oĺl,
tu̬u̬ oĺl kõ̭gõ rahvast täüś Vas b. altaripiire nõnna `uhkusega läksid kahekeisi lauva `juure [kirikus], lahevad põĺvili Pal;
Viimane laudkond luges `iśsämeie lauva ääres ärä KJn;
`tulli oma noore mehe kõrval käsi käen laalatesi,
laolatamise lavva ette Puh2. (toidust, söömisest) a. kaetud söögilaud; toit; leibkond `metsä vahil on mittu `lauda ühes majas,
`teine laud õli ant`värgi laud Lüg;
moni söi prii `lavvas;
prii `lauda oli [kõrtsis], sie maks kaks`kümme kobika Vai;
nad söövad öhö laua pealt (on ühes leivas) Mar;
ma õlen `mitme lavva piält süänud,
paĺju `ti̬i̬ńnud Kod;
tü̬ü̬s olid,
siis oli pereme laud (tööline oli peremehe söögil) Äks;
et kül˽poig naasõ võt́t,
`siski söövä kõ̭iḱ ütest lauast;
`võõra laud om `korgõ,
silmäga näet,
kätte ei˽küünüʔ Har;
lau(d)as ~ lauan~ lavvah ~ lavvan,
lavval laua ääres; toidul, leibkonnas amm elas `mõisas ja sõi ärra `laudas Aud;
kõik sõime `ühtes `laudas,
söögi `aegas vahet ei `tehtud sulase ja peremehe vahel Kos;
kui need kõik öhös `laudes on,
siis on seda peret ikke küll Juu;
eenaaeg oli kakskümmend inimest lauas Plt;
me sööme peremege üten lauan Hls;
talu söögil - - temä livvan lavvan iki;
ütsinti nosi nõndasamati - - ulgal olgu iki laud ehen,
ma oli esi oma livvan lavvan Krk;
antvärgi olli,
tuapoiśs,
kud́sar,
köögitüdruk vai `virtin,
ni̬i̬ olli esi lavvan Hel;
pere˽kõ̭iḱ sei üteh lavvah Vas;
Ei olõ mu lavval ei leeväl olno (pole minu leibkonda kuulunud) Räp;
lauda, lauast 1.
sööma, söömast `tulga nüüd `lauda,
kell on juo kaks,
üht`aigu piab `süömä `saama Lüg;
`istuti `lauda,
`süödi ja `juodi,
siis `lauleti üks `süöma `laulu ja `tuldi `lavvast `vällä Vai;
nee akkasid siis alles `lauda minema Pöi;
pere `istus `lauda Tor;
peig viädod `lauda,
aga ei õle `tõsnud süädä pruudi pu̬u̬l Kod;
Miina kut́s miu lavvast ärä Nõo;
`kärbläne lätt kuniga `lauda kah Rõu 2.
söögiks lauale Too ikka tεna siiakala ka `lauda Khk;
`pandud süök `lauda Koe;
laua alla jääma kalasaagita jääma Ei oled kala `kassilegi `anda,
peris vesilusigale vai `laua ala jäid;
kui mitte üht kala ei old,
siis oli `laua all Kuu;
jalad oma ~ teise laua all omanik (või teise peremehe toidul) olema kige parep om iki,
ku sul jala oma lavva all oo Krk;
ei pane mina oma `jalgu miniä lavva `alla Nõo;
piät tõõśõ lavva ala jalaʔ `pandma ja tõõśõ pudroga kõttu valama. tollõ lavva all oma jalaʔ,
kelle `leibä ta sööse Räp b. laudkond; pidulik sööming ega `ühte`aigu `süöma‿i `mahtund - - sie laud sai süönd,
`korjati `vällä,
siis läks `teine laud `süömä VNg;
pulmarahvas ollid `teises `laudas Muh;
esimäne laud one süänud,
pese riissad ärä,
siis tuli tõene laud nagu rehide aal Kod;
`väega suurõ˽`puhte˽`peeti,
neĺält kõrralt oĺl sih `laudu ja kõiḱ sü̬ü̬ḱe ja ju̬u̬kõ täüś Vas;
kuvve nädali laud (surnu mälestamine 40 päeva pärast matuseid); aastaga laud;
perämäne ehk kolme aastaga laud Se3. armulaud mina lähän tuleval pühal `lauale VNg;
Täna tulid `lauvalt ja `jälle pand kuradid IisR;
Lauaraha oli,
kes sind muidu lauale võttis Pöi;
kirikärrä tuleb `siiä külässe - - ristib `lapsi ja võtab vanu inimesi lauale;
tä jo laual keind,
ää leeritud Mar;
läksid lauale,
kus see `lapski jäi Ris;
üks sakrameńt on,
si̬i̬ püha laud Pal;
opetaja käis lavvale `võtman Ran;
pääkooli latsõ omma lavval Krl;
vanast kirutõdi nii lauale. opõtaja tuĺl valla kooli`majja,
pedi sääl `palvõt `rahvallõ ja peräst `palve`tuńni kirut́ tu valla `rahva laualõ;
kel `joudu is olõʔ kerikudõ minnäʔ `võeti õks koolimajan laualõ Har;
laualidsõ ommaʔ lavvamunu kõrran;
lavva munu `mintass Lei ||
laudkond armulaualisi mes põĺvili on,
üks laud rahvast Pal;
paĺlu olli lavvarahvast,
mitu lavvatäüt Krk
laud-
1. laudadest (lauast) tehtud Kui akata paadi laudkere tegema, on paadi `laiutamine Jõe; laud `vanker ehk pikk `vanker Jõh; Oli vana laudsüld (puusild) Khk; esiteks olid laud`korstnad pial, lauast `korstnad Pöi; ühed oo laud`kartsad ja, pulgelised oo pulk`kartsad; laud`kartsad oo peal [vankril] Muh; `söötmel oo laudpõhi all, künad `otste peal Kse; laudlootsikul löövad kaks lauda ääreks, kaks põh́aks ja `ongi `vaĺmis Tor; kui kellert võĺvitakse, siis tehakse suured laudroobid, mis pärast ära lüiakse Jür; Vibuäĺl vai kiigu õli - - laudpõhjaga Trm; laud küljed oo karduliveo `vankril Kod; mul oli kivi ait, laud`vooder oli sehes Äks; laudredeli mu̬u̬d tuĺl peräst; vahest üteldi laudvangeŕ ku neid nii torreste `väĺlä es tetä Hel; noil (regedel) olli iks keedetu (köidetud) `vehmre ja laud pää Nõo
2. lauaga (mööbliesemega) seotud tuliänd oli laudnua pikkus olnu, `sõuke tule sira Var; laudväit́š (lauanuga); laudrätt (laudlina) Lei
3. lauataoline `Meite soo on poŕss, aga `voata `Kurdlas kus soo maad, laudtasased Pöi