[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

leplik `lepli|k Pöi Juu Krk Ote Plv Räp, g -ku Hlj VNg Jäm Khk Vll Muh L/`leplek Mar/ JMd Koe VJg I Ksi Plt KJn Hls Võn Krl Rõu Vas, -gu Khk Trv San; `leṕli|k Hls Puh, g -ku Nõo, -gu Ran Har; `lepli|ko g -go Vai
1. sõbralik, leppiv, rahul- või nõusolev `leplikkusi inimesi oo koa teiste `ulkas Vll; `leplek inimene - - tal põle seda viha üht Mar; nad ei tohi änam riielda, piavad `leplikud olema Hää; `leplikkusi inimesi mahub pailu `ühte majasse JMd; `leplik luam VJg; tämä one `leplik inimene, tõene on jonija Kod; põle kuri ega `järsk, ta on `leplik; ega paelu põle `leplikka inimeisi KJn; `lepliku inimesege om ää läbi saia Hls; na om mõlemba `mõistligu ja `leṕligu mehe, nendega saab `asju `aada Ran; mia massi `möĺdrele raha ja anni mati kah, mia olli niipaĺlu `leṕlik Nõo; `leplik, kõ̭gõga lepüss kokko, tõõnõ om kui ägel, kellegage sünnü ei Räp Vrd lepilik
2. soe, pehme (ilmast) ia `leplik ilm nüid Ksi; ku ilm soojas lääb, siss üteltse `leplik ilm Pst; `loiske ilm om `pehme, `leplik Ote