Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
*ligunud ligund Kuu Jõh IisR Kaa Emm Käi Kos Jür Sim, ligunu Hää Saa Pst Nõo Ote Rõu/-ńd/, ligun Trv sõim, reo, sunnik Mes sa ligund kere sedä `mulle `ennemb ei üeld Kuu; Vahi ligundid, vai täma ka kippub `asjamehest IisR; Kus sa, va ligund loom, ennast jälle topid Kaa; Sa ligund, rehm jεεb üsna natugest lühigeseks Emm; Oh sa ligunu või mait küll Hää; Kis siis niipaĺju vana`kurja `tahtis `öölda, oli ikka va ligund Jür; Oh sinu vana ligunut küll Nõo; oh sa ligunu, ku laisk ta om Ote; Vana liguńd um eläjä `vällä `lasknu Rõu