Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
liibitsema1 liibitsema Khk Vll Jaa Pöi Muh,
-ämä Kod 1. siblima nääd sa,
kanad sii puhas `taimed üles liibitsend Jaa;
kanad liibitsevad odrad laiali Muh Vrd liibistama2. siluma, viimistlema Jähi nii kauaks liibitsema puust nua pεεd Khk;
ega ma‿s tee `tööle `aiged mette palju,
ma natuke vähä liibitsesi Muh;
`ü̬ü̬vligä ja kluasi servägä ja merevahaga ja liivapaberiga liibitsäb libedäss Kod Vrd liipima
liibitsema2 liibitsema IisR/`
l-/
Muh Mär Han JMd JJn Koe Trm Ksi Lai Plt Nõo, -
mä TLä Rõn, -
mmä Plv; da-inf liibitsädäʔ Urv lipitsema, mehkeldama Ise oli jo kumuti `sahtli `tühjast teind,
aga kui mina tuppa tulin,
siis `liibitses minuga ja `vahtis `taeva `puole IisR; [poisid] liibitsevad peale aga tüdrukide `ümmer Mär;
küll ta oskab aga liibitseda JMd;
liibitses `kangest minu `ümber,
tahi raha `võlgu Trm;
naisterahvas literdab ja liibitseb niikaua,
kui `julgeb ära `riakida Ksi;
liibitsep tõese `ümbre nigu äniläne;
niikavva liibits,
kui sai ärä ullutada Ran;
temä mõśtap liibitsedä,
petäb vai viimätse ärä Rõn;
Kül˽tiä uma lipõ keelega mõist vi̬i̬l ilman - - liibitsädäʔ,
vana kavvaĺ ja makõ inemine Urv ||
liputama vanad rahvas `ütlesid ikka,
et koer liibitseb ännaga Muh Vrd libitsema,
liiberdama2