Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 2 artiklit
liig liig g liia eP(-
ä Tõs KJn)
M(-
ä Trv)
TLä San V(g lõia Lei),
`liia R(n, g `liiga VNg Vai); komp liiem Kod1. liigne, ülearune mida liig,
sie liig,
ülekohos ei `seisa kottis Lüg;
see (palavus) oo liig Khk;
Liig vesi mis `taevast maha tuleb,
ega päe sajab Pöi;
üks karsas oo liig sii Muh;
küll see ikke üks va liig tuul oo Mar;
liig lihavus põle ea,
lööb viĺla maha Mär;
aul laulab nii et liig ond Khn;
ahi on nihuke,
et pealt soab [leib] `liiga,
aga põranda pealt ei küpseta Juu;
mis liig sie liig,
ikke parajus piaks olema [töötegemisel]; ahi on `liigagi [kütta] saand JJn;
liiad oksad tulevad [õunapuul] ära lõigata Pee;
lükkä lõhnaauk `laśti,
lahe `liiga `löini `väĺjä;
suab mõni `liiga tü̬ü̬tegemisegä Kod;
oben ei jõvva `ku̬u̬rmet `perrä võtta - - mis liig si̬i̬ liig Krk;
piass ta nüid sulale mineme,
si̬i̬ küĺm om joba liig vanale inimesele Hel;
meil om õigõ˽hää `möĺdrikene,
ega ta liia mat́i pääle ei tükiʔ;
ma˽proomõ ka˽tu̬u̬d raud`võĺli `nõstaʔ,
is joua medägi tetäʔ,
mia õks liig tu liig Har;
vana jo liig (ülearuseks) jäänü Lut 2. s a. paaritu (arv) `pähkne `muistatamine oli - - [võttis] pihusse omale pihu`täie neid `pähkni ja siis [küsis]: no `ütle liig vai paar Kuu;
vötad `pähkid `piuse ning küsid teise kääst:
on‿s liiad vöi paarid. kui `ütleb [et] paarid,
aga on liiad,
siss paneb ühe `juure,
et paariks saab;
oled sa täna liiaga `paaris (üksinda) Khk;
kui kevadel nägid liiad kured,
tuli suguvösas `surma,
kui nägid `paaris,
siis `pulmi,
`jootusi ja `varrusi Mus;
kui sa üksi oled,
siis oo liig Vll; [tuuliku ratta] `Ambad ikka liiad,
`värkli `ambad `pandi poarid,
siis käisid east kogu;
Laulab kukk `õhta magama `minnes liiad suu tääved,
on teise päeva alati ea ilm Pöi;
liiad ehk paarid silmad [kindal] Muh;
ta oo liig,
pole paari meest `ühti Kse;
tüdrukud ikke käisid `pähklil,
jõulu `aegas pośtele `pähkli anda. küsiti,
kas oo liig või paarid. kui ei `ütlen õieti,
pidi teesele niipaĺlu `pähkli `anma kui teesel sial pius oli Tõs;
`ütle `vällä:
liig või paaŕ - - `võeti mõni asi piiu,
tõine peo tühjä,
sedäsi vahedide (teine arvas, kummas käes) Krk Vrd liias1 b. suur liig läigadab (ülearune rikkus ei too head) Khk;
kaŕussõl um esiʔ uma liig (abiline), suuŕ kaŕuss um jo uma liiaga˽vainol Plv Vrd liigkarjus 3. adv liiga nahk ketutab nina peal - - on liig `palju `päikest saand Jõe;
älä süö liig pali Lüg;
Nee kaabsud (kapsad) liig arvali,
külm vöttas muist vahelt ää Khk;
ropp inimene on oma suuaugule liig suure vöimu annund Vll;
vanast oli `leiba liig vεhe ja väga sant oli ka,
`tehti aganatest Käi;
põhituul ehk omingu tuul,
need oo liig külmad tuuled Rid;
saabas loksub `jalgas,
oo liig suur Tõs;
ku vesi liig suureks lähäb,
et `rohtu akkab `joosma,
sis tuleb mõrd `rohtu täis Vän;
`Tuulamiseks varuti parjad tuult - - liig vali tuul põld koa ia Kei;
paneme kaĺla `aude `ahju,
`meśki on liig vedel Ann;
pane liha ligunema,
on liig soolane Trm;
tema (vikat) `oĺli väga liig pikk,
väga maa teral SJn;
si̬i̬ om `väege liig kalliss,
sedä küll ei või `osta Krk;
tü̬ü̬d oĺl liig paĺlu Krl;
mõ̭nikõrd omma liig `valgõʔ kaara jahuʔ;
no olõt sa jo kerikuhe minegiga liig `kaugõss jäänüʔ;
timä lät́s uma `sõimamisega liig `süvvä Har4. liiga tegema a. halba, haiget tegema `tõine laps `peksäb `tõisi,
tieb `tõistele `liiga Lüg;
ää tehk lapsele `liiga Khk;
ega luomadellegi tohi `liiga teha JMd;
ää tee teisele inimesele `liiga Koe;
ärge aga veiksemalle `liiga `tehke VMr;
temä taap (tahab) `põrgut ärä `osta,
siss koradi ei ti̬i̬ `tälle `liiga,
ei pane `katlade `ki̬i̬mä Nõo;
ku `liiga tege,
siss õ̭ks kaibatass `kohtuhe vai lepüsse `hinda`vaihel Se b. kahjustama jäneksed,
nie tahavad `liiga teha,
`pääva ajal `tõime `einu,
`õhta tulid `pepri `süema Hlj;
Õppi,
õppi,
laiskvorst,
kas sie `tarkus `sulle `liiga tieb IisR;
ää tehk `liiga jooma ega söömaga Muh;
Mees äi teind tööle liiga (laiskles) Emm;
mis madalad maad olid,
kus vesi `liiga tegi,
olid raabid sehes Mih;
kuiv akkas `liiga tegema,
meie õue oli nii,
et tulitikku ei `tohtin maha visata HMd; [õunad] pidi õhukselt panema,
kõvast `kińni `katma,
siis ei teind külm `liiga Lai;
küĺmeteb margussepäevän,
siss ti̬i̬b all sügise linadele `liiga Hel; [kui vöö on vööl], om kihä kimmäss,
ei˽tii `liiga henele Har c. (tööga liialdamisest) tüö `juures `tõine paneb `õige taga,
tieb juo `liiga Lüg;
`Raske tüö,
tegi omale `liiga IisR;
te `teete nii paĺlu tööd,
löpetate ennast ära,
`teete `tööga `liiga Vll;
suńnib tõiss,
teeb `liiga selle `tü̬ü̬gä Kod
liig- (mõlemad osised võivad muutuda) lisa- kui rukkid `onvad `pitkäd, siis `panna liig `parred; kui akkas üks riist `juoksemaie, siis `pandi liig põhi `sisse; sel `aastal on üks liig päiv, üks `lisna päiv üle Lüg; selle `aasta sees [on] liiad päävad Khk; Kui vilja palju oli, pandi liiad lõsnad (talad) ja nende peale parred Kul; liiad `pardad - - paadi parraste peal on vee `kaitseks teised `pardad, mis oiavad suure `laine ära Ris; liig uks, se tõmmati `öösseks `kińni Juu; liigtala - - ni̬i̬d talad, kos `piäle parred tulevad Kod; vanast ku `väega `kõrge lõhn `olli, siss `panti liiatala `alla, liiataladele parre pääle, sääl kuevatedi lina`si̬i̬mnit vai `linnu; tu̬u̬ liiatala varu kääneti peristala `ümbre, aga kõjo, kellest varu kääneti, pidi ää `jämme olema Nõo; ku ta (sõrm) liia küüdse maha aja päält ja nu̬u̬ŕ küüds paksõmbass kasuss, siss päset sa hädäst Har