[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

liige liige eP(pl `liiked Trm) M(-a Krk) spor T, `liige R(pl `liiged VNg Lüg), g `liikme; liigõ, -õʔ g `liikmõ, -õʔ V
1. liiges, liikuv kehaosa `Liikmest taga`päidi [on] `sormenügäd, `kündepuol `sorme `liikmed Kuu; kõik mu luud `liikmed on `aiged Lüg; narr `liikme koha pεεl, sedasi muĺjub, siis ragiseb Jäm; jala `pitkus on üks vaks ning `keskmise sörme esimese `liikme `pitkus Khk; liigende `sisse lihab mool vahel nii `kange valu Vll; ta `olli pisike nagu sõrme liige Muh; nekastand on muido vεhegane venind, äi ole mette `liikmest ära Käi; `pöigla `liikme täis maad Phl; se oo teine asi, kui su luud liikmed ei liigu Rid; sirutab oomiku oma `liikmid Mär; `joosja `aigus - - edesi tagasi `liikmetes köib Mih; Kui kidi `liikmetess ond, siis tulõb madaranõ lõng `ümber `aige koha sjõduda Khn; saab vihaga sella `pihta, `liikmed jäävad `uopis paremaks Ris; nari on `liikme sees, tuleb suurest kõbast tööst Rap; siis matab [painaja] sinu luud `liikmed `kangeks, et sa `kuśkilt liigutata ei sua KuuK; põlve kedra on põlve liige Sim; `vianas kää `liikmest ära Iis; ku laps puhas ei õle, akab `liikmete kõhalt `kõrda `aama Kod; ilmad on alvad, kõik `liikmed valutavad Pal; kida tuleb sihukse `raske `tööga käe `liikmetesse Pil; pahkluu `liikmest jalg valuts Krk; põdral om iluse `sirge `liikme Hel; ku surnu `kangess `tõmbap, siss ei saa tedä kudagi `rõivile ka panna, murra vai luu `liikmest `väĺlä Nõo; täl om kõ̭ik `liikme ärä vanavunu, oodap `surma, aga surm ei tule Rõn; mul omma kõ̭iḱ luu `liikmõ `terhveʔ, muudku üt́s sõrmõ liigõʔ om `puuduss Har; `õkva `liikmõ pääl [haige], ei saaʔ `kõndi Plv || `Teisi räägib [taga] `kõikespu̬u̬l, ki̬i̬l si̬i̬ kõige suurem süialune on, pisike liige, aga kõige suurem pahanduse tegija Hää
2. liigend Nüid on `liigetega `mieter, ehitusmies `taskus `kannab Lüg; Noa liige äi tööta Käi; puu äkked olid `liikmetega; äkke pakud olid kaks `jalga, kaks liiget oli vahel, siis need õõtsutasid Vig; Sua‿mtõ liigetegä nuaga kedägid `tehtüd, tuõ puu`piägä nuga `siia Khn; `liikme kohalt `murtakse `asvle aru pooleks, et `lõnga kätte soab peält Juu; nuga on `liikmes, nuga on `kinni Koe; Mõned tegid [pakkäkked] kolme liikmega; Liiked õlid õhukesed vask inged, ingedega käis see arsina mõet kokku ja lahti Trm; toĺlipulk õli liigetegä - -`ki̬i̬räd kokko Kod; si̬i̬ om liigetek väit́s, sedä saap kokku panna Hls
3. kogudusse, seltsi, peresse vms kuuluja sie `üöldi `ninda vahel tüttäre vai oma pere `liikmije `kohta Kuu; `naised `käiväd `kuolimajas, on `seltsi `liikmed; ma õlin ise `valla volikogus sääl, `valla volikogu `liige Lüg; ta on selle ühenduse liige, nönda kut ühis`poodis ning sedasi Vll; Nüid see juba suur pere, kus neli viis liiget on Pöi; ma olin aridose seltsi liige Kul; koguduse liige maksab kogudusele `maksu Tõs; pealt viie`kümne `liikme oo ühisuses, `liikmede kääst `võetase piim `vasta Tor; me oleme kõik kiriku `liikmed Juu; laisk liige on kes [tööga] maha jääb VJg; keriku suadik ehk keriku liige Kod; sõss om ta koguduse liige, ku ta massu är mass Krk; peremehe, maapid́äjä valisiva `eńdi ulgast valla volinigu vai volikogu `liikmed Ran; tulõva `ri̬i̬de läävä nõokogu `liikmõ˽kokku arru pedämä, ei˽tiiä mes arru sääl no˽peedäss Har; ta om üt́s nõukogo liigõʔ Räp || pahad `liikmed (hundid) ärä sõid ulga `lambid Kod