[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lina lina üld (le- Lä, ljõ- Khn; p linna eL)
1. lina (Linum usitatissimum) lina on jo `kupras ja `valmis; `Iuksed ku vieligu linad (valged) Lüg; Kui linu `sueti, siis sai juba iad pient takku IisR; `linno `ropsida luist `vällä Vai; linu katkudaste pärdi ajal, kui alumised lehed akvad mustaks minema Jäm; sii pole rahvas selle linaga nii üheskoos mette (ei kasvata lina) Khk; Linu `peeti vanasti egas peres moas, ilma linata‿s soa läbi, riiet `tahtis ega üks; kõva `kiuga ja `karmed linad kut roat Pöi; linad o see `aasta ühna tõbised, vaksa `pitkised; mu selg läks `aigeks, kui me linas `ollime (lina katkusime) Muh; linad veel otst ära `aemata (kupardamata) Emm; vanad inimesed üsna `joosid, [käisid] pikka linu `joosmas. mida pikem külas käik sul oli, seda pikemad linad pidid tulema Noa; tuul `peksis lenad üsna leeba laaba maha Mar; varasel linal o `sitke ja `pehme kiud; mõned o läbi luised linad Vig; meres [leotatud] lena oli `valge, maavees oli lena must Han; linad on `aetud kui linad olid likku ära `pandud PJg; lina nönna ära kierotan ennast, rohi `ümmer `kasvan Ris; linad saavad lõugutud, siis ropsitakse, keige `viimne on sugemene Kei; lina `ütlevad ikke, et `seistes läheb siidiks, vill läheb sitaks JJn; nied linad piaks küll `kerged `aada olema, nied on `iasti `liotud Koe; kui `kangad jo `taevas on, siis mine lina `külvama, `neskesed `valged viirud on `taevas VMr; lina pidi õlema nii tüma, et võt́id pihu, lõid vasta vett, õli kiud `lahti, vaest kaks kolm nädalid õlid lius Trm; tuomik eelitsäb, nüid piäb lina tegemä Kod; mis ia lina, ei anna paĺlu takku Lai; talupoisil `oĺli kolmsada pihu linu `aada SJn; Ku ää sikke lina olliv, läits vähemp kokku, ku luise ja pudeve lina olliv, tulli enämp `paklid Hls; siantse lina, mis jala pääl ärä kujunu, ni̬i̬ lääve punatses ku rebäse; [kui] jäness ju̬u̬sk `linna, sõss om koeral peon Krk; kõ̭ik ma‿i·lm linu täis, ja kõ̭ik pidit sa `kakma, linadest tu̬u̬ raha`saamine `oĺli Ran; õdagu tule rii alt `linnu `aamast ärä, mine perenasele appi `karja tallitama Puh; kes es viisi kedrätä, siss üteldi et: villa vanuva sul vakka ja lina kuluva `kursti; lina `oĺli nigu siid, nigu `läikusiva kõ̭iḱ nu̬u̬ kivvu Nõo; nakatanu luu `oĺle nigu üits pragi, ta‿s anna `väĺlä lina seest, sa ti̬i̬ vai `tõrva Võn; neide suńnikige om paĺlu tü̬ü̬d, `põrgu tü̬ü̬ niide `linnuge San, ma˽`suie iilä linnu, nuil linul oĺl paĺlu `kuivi `kuplu, oĺl rassõ sukiʔ Har; kui kõhn lina oĺl, tu̬u̬d ańd iks `õkva keerotõdaʔ Plv; ku järvest tõmmati linnu `vällä, tu̬u̬ oĺl `väega˽ĺambunõ tü̬ü̬, siss kat́s küllä `haiśsiʔ Vas; mi esä käve `Riiga linnugaʔ Se
2. (linasest) riidest ese `vuodi pääl on ka lina, `enne sie õli palakas Lüg; `Ennemast õli `niisikene lina - - lina `õtsad õlivad `siutud `ümbär piha, `sieme õli sääl sies, siis säält võttas pihuga ja `viskas Jõh; surilina, mis `surnu pεεl on. `pεεlmine lina on param ning kenam, alumine lina keige odavam, alvem Jäm; alumine lina o koti peal, see, misse peal sa magad, `pealmine lina o teki all Muh; aseme linu kujuda Rei; üks lena `võeti `sauna `juure (kaasa) Mar; pane linad laua `piäle Tõs; siss jäi nii vagusass, et lina es `liikunu Hää; kui pesid, siis `võtsid `valge lina `ümmer, et kuevatada Hag; Linadele `tehti ennemal aal ike pilupalistus piaotsi Amb; linad õlid kahe niiega, `liiga paksud saavad neĺja niiega Trm; vanass pruut ańd `ańdid. peiu emäle pidi teki ja lina `anma Kod; mul olid kõik `toimsed linad Pal; kaśsikäpad `tehti lina, magamese lina `serva Plt; `sängi `panti pikäd õled, aga lina es ole Ran; temä ei lase linat `säńgi panna, villatse teki pääl makab Nõo; puhass lina lavva pääl, sõ̭ss um `puhta `andõ˽kah Plv; peretütär `istse peelde ette ja nakaśs `hindäle veime vaka jaoss linno kudama Räp || Siis oli meri linas, kui `vaikne oli Khk
3. võrgulina; võrgulinast kalapüünis (ka püüniste osa) kiluvergud ja `räimevergud, ned on ühe linaga vergud Jõe; lina `tampsata seli `külge VNg; nüid juba toovad linasi koa `mõrdade jaoks Muh; silgu võrgud olid sada lina Rid; `endised mut́id põlõ aśjad kedägid, va jämedäd puraskid, ljõnad nao naestõ põllõd Khn; ku `liibis lina väga põnevel on, sis kala lööb põnks tagasi; käis linaga viidikid `püidmas; `ruĺla püiame linaga Vän; talvenooda linad on viisteist `sülda `kõrged Trm; vana võrk, saab muti linass Ran
4. naise peakate naine `leinas meest kahe linaga; kui oli leina lina, siis olid mustad, muidu punased pailad; punane lina pεεs, siis just kut kana änd `püsti; leerilastel ning `pruutidel on linad olnd Jäm || pruudi kaelaehe pruudil olid linad `kaelas, üsna `valged olid, otsad olid kirjutud, värvitud villast löŋŋad Jäm Vrd linik1

lina- lina- Lina`varred `nindagu `nälgind `porsa `karvad (ikaldunud linast) Kuu; lina`talgulistele `anti `süia, kõik iad `süögid ikke Lüg; piim `kurnati lina`kiudude läbi `puhtast; Lina`liutus `kestab seni, kuni linavars `murdub `kergest kiu `küllest `lahti Jõh; Suur lina koorm pandi `peale [vankrile] ja `mindi linu `liutama; Võrgud olid lina lõŋŋast, mõrrad olid kanepist Pöi; `peäle ruki`lõikuse akas lina`kiskumene Vig; Siss saab selle linakiu kätte, kui ta juba masindud `katki oo Tõs; Ljõnapõld õetsõb torõdast Khn; Linakakkumene `tehti alati `talgutega Hää; lina`kaupmed `ośtsid linu ülesse, mõnest perest mitu leesikast; meil olid jões lina `leotuse plat́sid; linalõugutamese aeg on sügise Juu; `üiti lina luat, lina kuhjad olid nagu eena kuhjad Pai; kanepi köis on puole kõvem kui linaköis Koe; linatü̬ü̬ on ikke `raske tü̬ü̬, vana must tolmu tü̬ü̬ Pal; ühe korra ma käisin selle lina`ropsimese `talgusel Pil; lina seĺl käib linu `ostmas KJn; kui taevass `kiudline, siss om lina küĺv; lina päälissit ja `samblit - - aena sodi võis kah panna [katuse] arja `pääle Ran; miul es lää lina`kakmisega sõrme `lahki, mul `olli nii kõva nahk; vahel ku nakatuss luu `oĺli, tu̬u̬‿ss lähä küĺlest ärä, jäevä nigu tingu linakimbule `küĺge; kui `oĺli linarabamise puḱk, siss `oĺli kätel nigu `keŕgemb, es pia linapeod käen `oidma Nõo; ku pimmess läits, siss näidäti lina`kakjile õle`lońtega tuld Ote; Ennemp ollu vi̬i̬l mõnel lihaait ja linaait esi; Kui äste puast lina`kiudu `tahtset, siss rabasit iks kait́skõrd läbi Rõn; ma˽lasi timahalt henele `vahtsõ lina`leutusõ haua `kaiba; linasugimise hari om, minga˽suidass jäl˽`rõiva linnu - - linasugimise haŕjal omma˽säärtse˽naala˽sisehn, tu̬u̬ pandass võrgõtõga˽pińgi manu˽kińniʔ, siss suidass Har; peivä˽`taĺget - - käveväʔ üt́stõõsõlõ appi, lina`kakmise `talgoʔ, rüä`peśmise `talgoʔ oĺlivaʔ; `säkslase˽palotiva Leevaku `veśki äräʔ, tah oĺl lina`ketrus ja villavabrik Räp