loderikloderi|k g -kuMärKuuKViKIisLai, -kkuHljRId, -guKuu; loderi|kku g -guVNgVai/-kko g -go/ 1.looder, lohakas, laisk (inimene) Küll `rahvas panid hajuks, ku sie va loderik `tütrik mihele saiKuu; on üks loderik inimine, `kõnnib pää sarikas ja `silmad pesematta; mina sain `viksi `naise, `teie `saite loderikkuLüg; `Käia ka‿i `viitsi, igavene loderik IisR; va loderik, ega see siis kedagi teha viitsiMär; laisk, venib nagu villane lõng, loderikKuuK; eks ta üks loderik ole ja muud kedagi, kõik tüed lorakilleKad; kes seda loderikku `tüöle võtabSimVrdloderlik, looderik 2.lagunenud (ese) vana loderikko regi Vai; vana ree loderikVJg