[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lohk1 lohk g loh|u spor R(n `lohku VNg), Jäm Khk Vll Pöi Mär Kse Tor Hää Saa Sim Trm Pal Ksi Lai Plt Vil M T VLä Rõu, -o Lüg IisR Rid Kir Tõs Khn Kod Plt spor VlPõ, VId; n, g lohu Khk Mär
1. süvend maapinnas, nõgu kukkus `lohku VNg; Lohk oli mäe taga vett täis tulnd Pöi; eenamatel oo madalad lohod, kus vesi `loikus oo Kir; põndaka pääl on parem vili ku `lohkus; mõnikord vesi ei lõpegi lohu si̬i̬st ära, sadagu või ärgu sadagu; `randes eenam `lohkusi täis, ühest lohust tule, `teise mine Hää; lohu vesi oĺli küll ää, aga `rästavesi oĺli veel parem Saa; põllu siden loho kõhad, moeto ei sua koevass `laska, kui võta kinguss kraav läbi Kod; vana küla kaev oli lohus - - kaev on `praega alles lohu sees Pal; lohk oli ikke jumalast `loodud Lai; `põldudel lohod sees; lohk on veike ja madal, astu lirts lirts `sisse, kui kevadi vee aeg Plt; siin `Koidlas on `lohkus moa, kevadi vesi seesab kaua peal Pil; eläjä sööve lohu pääl; `müĺkä ja lohu koha om vi̬i̬ all, si̬i̬ om nagu varju koht kalal Trv; partsi lobisteve lohun Hls; järve ase olli mägede vahel lohun Krk; sääl ollu üits lombike vai serände lohk, ja sääl vesi sehen, sääl `ju̬u̬tnuva obesit Ran; no temä serätse lohu pääl om sääl. periss lohun ei ole, aga siin om serände lohu kotuss Puh; kengu joba `tolmava, aga lohun om lumi; [ta] kuap kanasilmilist kinnast, [kus] om nigu perve ja lohu Nõo; `rõuku ei tetä `lohku Kam; tu̬u̬ om üits piḱk lohk, lätt läbi maa; mõnikõrd om lohu pääl ää põld, kui om kuiv aig Ote; naa˽mäe alutsõ lohu oĺli˽kõ̭iḱ täüś tuisatuʔ Urv; paĺluss no˽tii pääl `lohkõ om, nurmõ sisen õks omma enämbüsi lohuʔ Har; sääl um üt́s maja loho pääl, sääne `uhkõ maja; alt lohust lät́s ka küll ti̬i̬, [aga] tu̬u̬ lät́s likõss Rõu; kos mi sullõ kardoka istuda, `lohko vai kuńdi `otsa Vas; kurõ`põĺve kauss `lohka siseh ja kraaveh Räp; vihmaga võtt ar loho kotusõ pääl `keŕgehe vilä Se
2. auk milleski; õnarus; kurd; mõlk vahest olite [võrgus] nii `suured lohud, et mene ise läbi Jõe; kui `kaalika siest `kaapis `mähket, siis jäi lohk järele Lüg; lohu, nögus koht puul sihes Khk; Sii kohas on [käel] nüid suur lohk, kust końt `katki läks Pöi; puul lohk sees, sünni tarvisspuuss `ühti Kse; suured lohod pale sees Tõs; neid inimesi on väga `arva, kel naaru lohud on; pańg tilgub, lohk on all Saa; viĺjä rõõgule ehk suadule õled loho `sisse tehnud, vesi juakseb `sisse Kod; lohk lõua ots Ksi; kivi sees olid lohud Lai; [kanamunal] `väike lohk om sehen; tal ei ole kiha laani kedägi, sääl om kühm, sääl lohk Krk; `kühvlega pilluti teri ja tõsteti, `olli `puule `sisse kaevetu lohk, muidu `olli ta `lapju `mu̬u̬du; püśt nõna om nigu `rõiva varn, ots üless, lohk pääl; `nu̬u̬ljas kuhi, `lohku ega `kühmä ei ole Ran; mia nii `kangede igitse, et kaala lohu om vett täis; kae rät́t ai maha selle tobsi - - nüid om tobsil lohk sehen Nõo; Taast iks poisi`petjä saa, taal omma lohu˽`põśki seen Urv; puul om lohk `sisse mädänü Krl; sa olõt nüśsikulõ lohu `sisse löönüʔ Har; keväjä `inne `külvmest `pandass vilä teŕri kausi `lohko vai `moĺde idanõma, et kaiaʔ, kas kaussõʔ Räp
3. loik ku `vihma sadab, siss ju lohud maas Hää; `täempe om paĺlu `vihma tullu, kikk lohu om ti̬i̬ pääl; laits om suure lohu kusenu Krk; terve lohk vett põrmatul Hel Vrd lohm1
4. nõgus si̬i̬ oben om teräve selläge, tõine om lohk selläge; neil (haugidel) om ää `pehme rasvane liha, ni̬i̬ lohk `seĺgege Hls; meil olli - - lohk seĺläge oben, varsast peräst är rikut Krk Vrd lohkjass