lokardlokar|dJuuKrkRanNõoKam, lokar|tPuh/-ŕt/ Nõo, g -di; lokaŕdPuhUrv 1.logard; korratu, lohakas sa oled üks va inimese lokard, ei viitsi kedagi tehaJuu; nigu vana lokard, ei korista ennäst; kos sa nõnda lokardi `mu̬u̬du `väĺlä lähäd; ulgub nigu lokard `ümbreRan; piä ennäst komben, ärä ole siände vana lokaŕd Puh; tu̬u̬ om vana igävene lokard, ei `tiiä kost ilmast om tullu Nõo; kurjalooma lokard, mes sä ripsut siin `jalgu i̬i̬n Kam; lokaŕd logõlõss, ei ti̬i̬ tü̬ü̬dUrvVrdlokerus 2.vana, logisev ese Vana tooli lokart vaja vällä visataNõo; Tu lokard ei kannata enämb ku̬u̬rmaveduRõn