lokatloka|t́ g -ti HlsKrk(-di) krapp mõnel olli lokat́ kaalan, esi tett karra loks, tila sehen, si̬i̬ läit́s ike `pihta kollat, kollat, kollat; lokat́ mõni kõrd olli vaśk lekist, mõni kõrd puust kah, `vällä õõnistet tila oĺ sehen Hls; ei tää, kus obese lokat́ omKrk || fig(lobisejast) lehmä lokat́ sõimati inimest, mis külä `mü̬ü̬dä käis ja uudisjutte ai, `mõnda kotust kit́s ja `mõnda lait́sHlsVrdlokatis, lokats2, lokk2