[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
lokatama lokatama Pil TLä Ote San/-ḱ-/ Plv, -eme Krk; loḱatamma Urv Rõu, -õmõ San, -õmmõ Krl
1. maha, longu vajuma; lösakile laskuma kõńd juśtku loru kunagi, püksi lokateve mahan, üle `kintse; suka sääre om maha lokatet Krk; kae pöksiseere lokatava sul maha, `tõmba `onte ülespoole neid Ran; miul kah kõ̭ik likatap ja lokatap, nigu üits vana tu̬u̬l mes nakap logisema Puh; ku sukapaela pääl, siss ei lokata suka maha; Sa lõõtsutat nii nigu ki̬i̬l lokatap maha Nõo; lehe läävä suuress, siss lokatase maha Ote; peedi `oĺlivõ nii kuiva, õkka maha loḱatõnu; aid om kõ̭iḱ maha loḱatõnu San; Ku kana `käśsi harinu om, sõ̭ss tulõ ja loḱatas mahaʔ, kae˽sõ̭ss munna vai ti̬i̬˽mia taht; Nu̬u̬r inemine, a käü nigu vana sadu, sukaseere˽maha˽loḱatanuʔ Urv; kas sa üllel ei viiśü `istu, kui sa maha loḱatõt Krl; ku˽vana `kuuga˽ti̬i̬t põllu, tu̬u̬ loḱatass mahaʔ; kanna ku kińni˽lähät `võtma, sõ̭ss loḱatass˽ärʔ, `tõmbass `hinne kokku Rõu; lilliʔ umma lokatanuvaʔ Plv || lagunema, laiali minema sa olet õige lopsak inimest, ei viisi `vihke ilust `kinni `köütä, vihu om puha lokatet Krk Vrd lokastama
2. vorsti otsa kinnitama piad `vorsti lokatama, kui paned soolikasse, siis ei jookse sü̬ü̬ḱ `väĺla Pil
1. maha, longu vajuma; lösakile laskuma kõńd juśtku loru kunagi, püksi lokateve mahan, üle `kintse; suka sääre om maha lokatet Krk; kae pöksiseere lokatava sul maha, `tõmba `onte ülespoole neid Ran; miul kah kõ̭ik likatap ja lokatap, nigu üits vana tu̬u̬l mes nakap logisema Puh; ku sukapaela pääl, siss ei lokata suka maha; Sa lõõtsutat nii nigu ki̬i̬l lokatap maha Nõo; lehe läävä suuress, siss lokatase maha Ote; peedi `oĺlivõ nii kuiva, õkka maha loḱatõnu; aid om kõ̭iḱ maha loḱatõnu San; Ku kana `käśsi harinu om, sõ̭ss tulõ ja loḱatas mahaʔ, kae˽sõ̭ss munna vai ti̬i̬˽mia taht; Nu̬u̬r inemine, a käü nigu vana sadu, sukaseere˽maha˽loḱatanuʔ Urv; kas sa üllel ei viiśü `istu, kui sa maha loḱatõt Krl; ku˽vana `kuuga˽ti̬i̬t põllu, tu̬u̬ loḱatass mahaʔ; kanna ku kińni˽lähät `võtma, sõ̭ss loḱatass˽ärʔ, `tõmbass `hinne kokku Rõu; lilliʔ umma lokatanuvaʔ Plv || lagunema, laiali minema sa olet õige lopsak inimest, ei viisi `vihke ilust `kinni `köütä, vihu om puha lokatet Krk Vrd lokastama
2. vorsti otsa kinnitama piad `vorsti lokatama, kui paned soolikasse, siis ei jookse sü̬ü̬ḱ `väĺla Pil
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|