[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–40. vihik (a–sokitama)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
lokerdama loker|dama Khk Vll Pöi Muh Emm Phl Kse Tõs Hää Kad Trm Lai spor VlPõ T, -dem Hls, -tem(e) Krk Hel; lokõrdama Khn Ran Nõo Võn Ote Võn/-mma/ Ote V(-mma), -õmõ San, -õmmõ Krl
1. logisema, loksuma, laperdama rattad akkavad lokerdama, kuluvad lobiks Khk; Sui `kange palavaga [tuuliku] tiivad `kuivasid päel `lahti, akkasid lokerdama Pöi; rattad lokerdavad nõnna all, liga loga Muh; Labik lokerdab varre `otsas Emm; Nägu kirves varre `otsas liigub, siś ta lokerdab Hää; `tuhvlid olivad jälle puu tallaga - - lokerdasid, tald käis järele Lai; vanad toolid lokerdavad KJn; Võimasina vänt akkab lokerdama, puśs läbi kulund tesel SJn; koodil om saba peran, kabel om läbi tsusatu, ja tu̬u̬ siss lokerdass sääl otsan Ote; ratass lokõrdass, ku tä kääse kat́sip̀oodi Räp Vrd lõkerdama
2. looderdama, logelema; ringi hulkuma lokerdab `pεεle sεεl teiste `seltsis Khk; see inimene põle väärt kedagi, kes `ümmer lokerdab Tõs; jäi esi lokerteme - - sedäsi `jäigi minemede; ei püünä kedräte, lokerts oki taga; `paĺlalt et na sääl (koolis) kolm `talve ärä lokertive Krk; es viisi `tü̬ü̬tädä, mugu lokõrd enne Ran; Ta lokerdap tolle päeväkese niisamate `mü̬ü̬dä, et midägi ei saa tettuss; vana obesetüḱk i̬i̬n, mugu lokõrdap pähle Nõo; lokõrdass pääle üts kõrd üten paigan, tõnõ kõrd tõõsõn paigan, koski ei taha `õigõdõ olla Võn; ta (hobune) om kui‿ts iǵävene lońdu, lokerdap vehmerde vahel; kos na jälle lokerdava Kam; jäivä lokerdama kabelide Ote; mis na tan lokõrdõsõ i̬i̬n San; sa olet lokõrdõnu kikk eluaig, ei ole midägi tü̬ü̬d tennüʔ Krl; sa olõt ka löönü lokõrdamma Har; Lokõrdasõ˽pääle ti̬i̬d piten, tü̬ü̬st olõ õiʔ aśjagiʔ Rõu; ta muud ku lokõrdass `õ̭nnõ Vas; käüse ja lokõrdass, midägi viisi tetäʔ Se Vrd logerdama, lokõrdõllõma
3. vaevaliselt liikuma ärä lokõrda hobõsõga ti̬i̬ pääl, istu `otsa ja anna˽`piitsa Räp; lokõrdass pääle, tal käumine joʔ kõhn Se
4. midagi pealiskaudselt tegema ühe `kääga ma lokerda läbi (pesupesemisest) Vll; lokerdab `peäle, ei `oska õiete pestä Tõs; Tieb üsä `rampa tüed, lokõrdab `ühte `viisi Khn || vana inimese, ni̬i̬ nüüt lokerdeve vanat `mu̬u̬du, noore kõneleve kirja `viisi Hls
5. lokkama ta kasv kui lokõrdas, tu̬u̬ om hää vili Plv
Vrd lokendama
1. logisema, loksuma, laperdama rattad akkavad lokerdama, kuluvad lobiks Khk; Sui `kange palavaga [tuuliku] tiivad `kuivasid päel `lahti, akkasid lokerdama Pöi; rattad lokerdavad nõnna all, liga loga Muh; Labik lokerdab varre `otsas Emm; Nägu kirves varre `otsas liigub, siś ta lokerdab Hää; `tuhvlid olivad jälle puu tallaga - - lokerdasid, tald käis järele Lai; vanad toolid lokerdavad KJn; Võimasina vänt akkab lokerdama, puśs läbi kulund tesel SJn; koodil om saba peran, kabel om läbi tsusatu, ja tu̬u̬ siss lokerdass sääl otsan Ote; ratass lokõrdass, ku tä kääse kat́sip̀oodi Räp Vrd lõkerdama
2. looderdama, logelema; ringi hulkuma lokerdab `pεεle sεεl teiste `seltsis Khk; see inimene põle väärt kedagi, kes `ümmer lokerdab Tõs; jäi esi lokerteme - - sedäsi `jäigi minemede; ei püünä kedräte, lokerts oki taga; `paĺlalt et na sääl (koolis) kolm `talve ärä lokertive Krk; es viisi `tü̬ü̬tädä, mugu lokõrd enne Ran; Ta lokerdap tolle päeväkese niisamate `mü̬ü̬dä, et midägi ei saa tettuss; vana obesetüḱk i̬i̬n, mugu lokõrdap pähle Nõo; lokõrdass pääle üts kõrd üten paigan, tõnõ kõrd tõõsõn paigan, koski ei taha `õigõdõ olla Võn; ta (hobune) om kui‿ts iǵävene lońdu, lokerdap vehmerde vahel; kos na jälle lokerdava Kam; jäivä lokerdama kabelide Ote; mis na tan lokõrdõsõ i̬i̬n San; sa olet lokõrdõnu kikk eluaig, ei ole midägi tü̬ü̬d tennüʔ Krl; sa olõt ka löönü lokõrdamma Har; Lokõrdasõ˽pääle ti̬i̬d piten, tü̬ü̬st olõ õiʔ aśjagiʔ Rõu; ta muud ku lokõrdass `õ̭nnõ Vas; käüse ja lokõrdass, midägi viisi tetäʔ Se Vrd logerdama, lokõrdõllõma
3. vaevaliselt liikuma ärä lokõrda hobõsõga ti̬i̬ pääl, istu `otsa ja anna˽`piitsa Räp; lokõrdass pääle, tal käumine joʔ kõhn Se
4. midagi pealiskaudselt tegema ühe `kääga ma lokerda läbi (pesupesemisest) Vll; lokerdab `peäle, ei `oska õiete pestä Tõs; Tieb üsä `rampa tüed, lokõrdab `ühte `viisi Khn || vana inimese, ni̬i̬ nüüt lokerdeve vanat `mu̬u̬du, noore kõneleve kirja `viisi Hls
5. lokkama ta kasv kui lokõrdas, tu̬u̬ om hää vili Plv
Vrd lokendama
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|