lokerdamaloker|damaKhkVllPöiMuhEmmPhlKseTõsHääKadTrmLaisporVlPõT, -demHls, -tem(e) KrkHel; lokõrdamaKhnRanNõoVõnOteVõn/-mma/ OteV(-mma), -õmõSan, -õmmõKrl 1.logisema, loksuma, laperdama rattad akkavad lokerdama, kuluvad lobiksKhk; Sui `kange palavaga [tuuliku] tiivad `kuivasid päel `lahti, akkasid lokerdamaPöi; rattad lokerdavad nõnna all, liga loga Muh; Labik lokerdab varre `otsasEmm; Nägu kirves varre `otsas liigub, siś ta lokerdabHää; `tuhvlid olivad jälle puu tallaga - - lokerdasid, tald käis järele Lai; vanad toolid lokerdavadKJn; Võimasina vänt akkab lokerdama, puśs läbi kulund tesel SJn; koodil om saba peran, kabel om läbi tsusatu, ja tu̬u̬ siss lokerdass sääl otsan Ote; ratass lokõrdass, ku tä kääse kat́sip̀oodiRäpVrdlõkerdama 2.looderdama, logelema; ringi hulkuma lokerdab `pεεle sεεl teiste `seltsisKhk; see inimene põle väärt kedagi, kes `ümmer lokerdab Tõs; jäi esi lokerteme - - sedäsi `jäigi minemede; ei püünä kedräte, lokerts oki taga; `paĺlalt et na sääl (koolis) kolm `talve ärä lokertive Krk; es viisi `tü̬ü̬tädä, mugu lokõrd enneRan; Ta lokerdap tolle päeväkese niisamate `mü̬ü̬dä, et midägi ei saa tettuss; vana obesetüḱk i̬i̬n, mugu lokõrdap pähle Nõo; lokõrdass pääle üts kõrd üten paigan, tõnõ kõrd tõõsõn paigan, koski ei taha `õigõdõ olla Võn; ta (hobune) om kui‿ts iǵävene lońdu, lokerdap vehmerde vahel; kos na jälle lokerdava Kam; jäivä lokerdama kabelideOte; mis na tan lokõrdõsõ i̬i̬nSan; sa olet lokõrdõnu kikk eluaig, ei ole midägi tü̬ü̬d tennüʔ Krl; sa olõt ka löönü lokõrdamma Har; Lokõrdasõ˽pääle ti̬i̬d piten, tü̬ü̬st olõ õiʔ aśjagiʔ Rõu; ta muud ku lokõrdass `õ̭nnõ Vas; käüse ja lokõrdass, midägi viisi tetäʔ SeVrdlogerdama, lokõrdõllõma 3.vaevaliselt liikuma ärä lokõrda hobõsõga ti̬i̬ pääl, istu `otsa ja anna˽`piitsa Räp; lokõrdass pääle, tal käumine joʔ kõhn Se 4.midagi pealiskaudselt tegema ühe `kääga ma lokerda läbi (pesupesemisest) Vll; lokerdab `peäle, ei `oska õiete pestäTõs; Tieb üsä `rampa tüed, lokõrdab `ühte `viisiKhn || vana inimese, ni̬i̬ nüüt lokerdeve vanat `mu̬u̬du, noore kõneleve kirja `viisiHls 5.lokkama ta kasv kui lokõrdas, tu̬u̬ om hää viliPlv Vrdlokendama