lompima`lompima, (ma) lombi(n) KaaPöiKseVarTõs, `lombinKuuJõh 1.tahuma, taguma `Kõiksepäält `lombiti [liiprid] `suurest `laastust `puhtastJõh; Suured raudkivid saab ennem kut nee aitavad massina vahele aida, ää lompida Kaa; Mönest suurest kivist, mis kenast `lompida `andis, sai mütu tuulingukivi. Kui `välja lombitud oli, siis `pandi lapiti moha ja sirgeldati ömarguseks Pöi; suured lombid lombitse palgi küllest maha Kse; lutipoisiga lombitakse iist `palki ära ja lutiga rajutakse pärast järeleVar || tampima nuiaga lombitse saue, [kui] kruusi parandad; `lompis tee `kinni VarVrdklompima, lommima 2.sumpama lombi `peale [sügavas lumes], aga etetsi ei soaTõs