[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

loode1 g `loode S(n loet; loed Khk) L(n loe, loed; g `lu̬u̬de Hää) Kei Kos KJn, `luode R(n luet, loet) KuuK; n, g `loode spor S, Tõs SJn, loode hv Rõn San, `luode spor R; luõdõ g `luõdõ Khn põhjalääs (NW) tuul `kierdäb `luodesse Kuu; `tuuli `lähte kagust ja `luodest akka lorutama `vihma VNg; tuul on `luodes, nüüd saab kala Lüg; vesigar on lääne ning `loode vahel, teiss küĺles lääs, teiss küĺles loed Khk; `loodest puhub juba mitu `pääva Mus; `loodejooksuga tuli `silku, `löunajooksuga läks vesi minema Krj; Ta akkab täna veel seletama koa, tuul läks `loode; `loode illing - - `loodest tuleb vihma oog Pöi; virmalised oo ikka põhja ja `loode all Muh; öhe lönksu lasi [tuul] vesikaarst `loode Emm; loode ja vesikaar on kõrvu Rid; loe poolt ajab `pilvesse Mär; kui tuul `loodes, siis aab mere täis; taevas `koldas `loode poolt Kse; `Loodest aab suure musta pagi üles, `varssi tuleb vihm `kaela Han; koi`valge paestab `loode poolt Mih; Meie `arvasimõ, et küll võtab [tuule] `luõdõ, meie jääsime vast`rjõnda Khn; `loode põhja tuul ei ole just täieste `põhjas Kei; tuul puhus `loode koare poolt Kos; kui `luodest `kierab tuule, `vihma sajab, siis akkab kohe selitama KuuK; loode pu̬u̬l, päivä mineki pu̬u̬l San || (loodetuulest) pöhituul - - ning loet, kui nee `akvad `kangest puhuma, nee lammutavad meite katussi Jäm; `lõuna tuulõga müenäb [meri] maha, `luõdõga tõosõb suurõss Khn

loode2 loode g loode Tõs Krk Kam, `lu̬u̬te Puh Nõo Ote; loodõʔ g `lu̬u̬tõ San V/n loodõh Se/; g `luote Kad
1. pesamuna mul loodet es ole, es ole puumuna, es ole periss muna kah Puh; ega midägi tost ääd es ole, et ma `lu̬u̬te `pessä panni, kana tei iks pesä `sinna, kos temä taht; rot́t viib vahel ära `lu̬u̬te pesäst Nõo; kanale pandass loode ala, siss ta muness Ote; üit́s kana oĺl sinna munõnu, kos loodõt änänt es olõ suku San; `lu̬u̬tõ jäti `pessä Kan; Jätä˽sa kanalõ loodõ˽ka `pessä, muidu lätt jälʔ ot́s `hindälle `vahtsõ pesä, jätt vana pesä mahaʔ Urv; is olõ loodõt pesän is Har; kas sa `lu̬u̬tõ jät́iʔ `peśsä Se Vrd loodik
2. a. embrüo [loom oli] enneaegu `luote ära visand Kadb. hakatis Loodõ iks jäeti kaussi Urv; ta käü ennedä nigu tulõ loodõt luuõn Har
Vrd loodus2

loode3 loode Khk, luade Kod; loodõʔ g `lu̬u̬tõ Rõu lootus pole nüid loodet änam Khk; mul one luade, et `põrsad tulevad Kod

-loode Ls päevaloode

looder `looder Pil, g `loodr|i Jäm Mus SaId Han Lai Plt KJn, -e spor L; looder Khk Hls Krk Hel Ote, g -i Ran Nõo Võn/-õr/ San; loodõ|ŕ g -ri Ote V; `lu̬u̬d|er Kod Pst, g -re Hää Ote, -ri Ksi; `luod|er g -ri spor R, -re Jür; luoder g `lu̬u̬dri Kod; n, g `loodri Muh looderdaja, laiskvorst sie on va `luoder, ei `viitsi midagi teha Jõe; `looder, sedine `ümber`ulkuja, ei tee tööd Jäm; ep viisi [tööd] teha, ise üks looder Khk; Neid loodrid oo nii rohkesti kut kirjusi koeri Kaa; muidu üks va inimese `looder Muh; Ei `loodritega saa tööd tiha Han; ega tast ead `nahka ei saa, `sündimesest saadik seande `looder teńe Aud; Üks `lu̬u̬der [on] - - tü̬ü̬d ei ti̬i̬, `priitumalt elab Hää; sie on üks igavene `luoder, vikat ei `leika kääs Jür; üks vedämik, laisk ja luoder, muku `vaatab, kuda päev `õhtale lähäb; `lu̬u̬der - - nagu villane lõng venib, käib ühess majass `tõise Kod; nisukest `lu̬u̬drid ei taha ükski omale ametisse võtta Ksi; `looder tahab elada ilma `tööta, arvasti kui töös on Plt; üks va `looder on, see põle kellegi töö mees Pil; kõńd `pääle kui üits looder kunagi Hls; laisk ja looder ei teeni `kunnigil Krk; toda looderit ei massa tühü `kutsugi, tollest mõni tegijä Ran; no küll om looder, ei tõsta `pökse üless, lasep pögsi üle `perse maha lokatada Nõo; poig om üits `lu̬u̬der tal, esä on `ontlik mi̬i̬s Ote; Sa olõdõ˽ku vana iǵävene loodõŕ, `käüde inne Urv; loodõŕ inemeni ei viiśü `ti̬i̬ni Krl; ta om igävene loodõr; na (lehmad) `mäńgvä jo loodõrit (ei söö karjamaal) Har; taa om kui vana loodõŕ, taa‿i olõ `määndegi mi̬i̬ss Plv; ku pervekald oĺl vai mät́tiid, siss loodõŕ üteĺ, et ma‿i˽mõista˽mäḱi `niitäʔ Vas; sääne loodõŕ õt jummaĺ hoiaʔ Se; loodrit lööma ~ vedama looderdama sui läbi löid `loodrid Pöi; ta veab `loodert Mär; taht loodõrit lüvväʔ Urv; nu̬u̬ŕ inemine, muku lü̬ü̬ loodõrit Krl; loodõrit lööse, viisiʔ ei, taha ei tetäʔ Se Vrd loder, looderdis, looderik, looderus, loodva