[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Leitud 3 artiklit

lopak(as)1 lopa|k g -ga Rei, -ku Nõo Kan Urv/ĺ-/ Har, -gu Rõu Vas; lopak|as g -a Emm lobjakas, lörts sajab lopakat Emm; keväde lumelopakuga vedänu ta riigi puid `Tartude, ti̬i̬ `oĺli paĺlass, sis ta `oĺli esi ka avitanu obesel vedädä Nõo; ma üt́skõrd näet tuĺli siist, vanna lumõ ĺopakut sattõ, nilvõstu maha ja lei käe jakust `vällä Urv; `vehma ja lumõ lopakut tulõ Har; Säńtse lopakuga˽taha õi˽kohegi minnäʔ Rõu Vrd lopp1, loputis
lopak(as)2 lopa|k g -ku Krk Puh San Har Räp(-gu) Se; lopak|as g -a Tõs JMd Kad Iis
1. lohakas, korratu (inimene) nad on lopakad tüdrukud JMd; käü ku üit́s lopak Krk; timä tege taad lopakut tü̬ü̬d, taal omma˽`pihme päkäʔ Har; kääse kui vana igävene lopak, `uńdrik satass üle `perse `maaha Räp || „kallutades käija“ ta om üt́s lopak, veteĺ om õ̭nnõ, kohe lätt jalg, sinnä˽satass iho Se
2. suur, lai, lohmakas mõni rätsep tieb `irmus lopakad `riided Kad; sie riie on nõnna lopakas, ei passi sugugi Iis
lopak(as)3 lopa|k g -ku KJn Hls Krk Urv; lopak|as g -a Muh lapp, paik; lapakas obukakk o `roota kala, tahulene, `pehme lopakas oo; [hülgel] käpad nagu loevad, nahk lopakad muedu Muh; lööme lopaku augu ette KJn; üits `rõõva lopak või naha lopak Hls; aida `võtmel ei ole `muuke, sääl üits keelelopak küĺlen ja muud midägi Krk || fig narts Ma oĺli inne üt́s `ti̬i̬ńjä`tüt́rigu lopak ja˽muud midägiʔ; Sa‿i olõ˽määnegi inemine, saʔ olõt vi̬i̬l alamb ku mõ̭ni vana iǵävene lopak om Urv Vrd lopp3, lupakas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur